Politsei umbusaldab busside sõidumeerikuid

Aktsiaseltsi Taisto Liinid bussijuht Feliks Linde vaidlustab kohtus Pärnus saadud 300kroonise trahvi kiiruseületamise eest, sest bussi sõidumeerik ei näita liikluseeskirja rikkumist.

21. septembril kell 17.10 väljus 43aastase Linde juhitud buss Pärnu bussijaamast Tartu poole, kui Riia maanteel pidas sõiduki kinni liikluspolitseinik, kes mõõtis selle kiiruseks linnas lubatud 50-60 asemel 69 kilomeetrit tunnis.

Politseiinspektor Peeter Nurmis vormistas kiirmenetluse korras 300kroonise trahvi maksmise otsuse.

“Aga bussi meerikul on kiirus 58-59 kilomeetrit tunnis, pealegi ei lähe politsei märgitud kellaajad kokku meeriku omadega,” põhjendas Linde oma protesti.

Näit kustutati ära

Linde jutu järgi ei näidanud autos olnud politseinikud talle radari näitu. Nurmise väitel aga tekitas juht liiklusohtliku olukorra ja buss tuli peatada. Koos paarimehe Andres Kiiveriga oli ta teavitanud Lindet kiiruseületamisest, osutades radarilegi.

Siis kustutas paarimees näidu ära, sest hakkas ülejäänud sõidukite kiirust mõõtma. Kui Linde soovis veel kord näitu näha, polnud see Nurmise sõnutsi enam võimalik.

Bussijuht peab politseinike väiteid väljamõeldiseks. “Kui oleksin näitu korra vaadanud, siis nii lühike mälu mul pole, et teist korda küsin. Kui autosse jõudsin, oli näit juba kustutatud. Liiklusohtlik olukord on jama jutt, õige kiirus on meerikul,” kinnitas Linde.

Juht kaitseb end sellega, et tema bussil on rahvusvaheliselt aktsepteeritav ja taadeldud sõidumeerik.

“Ma polnud trahviga nõus ja kutsusin meerikut vaatama. Nad keeldusid,” sõnas Linde.

“Et linnakiirused on igal pool ametlikult 50 kilomeetrit tunnis, on kujunenud tavaks, et 50-60 kilomeetri puhul politsei midagi ette ei võta, minu meeriku näit on aga 58-59,” selgitas bussijuht.

Pärnu politsei patrulli- ja liiklusjärelevalve talituse juhtivinspektor Imre Veber võttis omaks, et 50-60kilomeetrine tunnikiirus ei kuulu trahvimisele. Küsimusele, kas politsei peab radarinäidule osutama, vastas Veber: “Me ei pea seda näitama.” Sõidumeeriku eiramist põhjendas Veber samamoodi: “Me ei pea seda arvestama.”

Politseiameti pressiesindaja Kadri Palta kostis, et politseiameti seisukoha põhjal käib Eestis kiirusemõõtmine politseiautodele paigaldatud kiirusemõõtjaga. “Meerik fikseerib täpselt vaid ideaaltingimustes, meil võib meerik eksida seitse kuni 15 kilomeetrit tunnis,” seletas Palta. Tema hinnangul on meerik arvestatav vaid juhi töö- ja puhkeaja kontrolli vahendina.

Taisto Liinide juhataja Väino Moor avaldas juhtumi üle imestust.

“Mis asja, meerikud on väga täpsed,” kinnitas ta. “Kui nad on arvestatavad töö- ja puhkeaja fikseerimisel, on lausa imelik, et kiirusemõõtmisel mitte. Ja miks ei pea juhile radarinäitu näitama? Mis siis juhti kaitseb, kui mitte meerik? Feliks Linde on meil väga tubli bussijuht.”

Liiklusjärelevalve hoiab monopoli

Pärnu bussipargi maakolonni ülem Endel Mölder on bussirooli keeranud kogu Euroopas.

“Sõidumeerik mitte et peaks olema, vaid ongi arvestatav. Miks seda Eesti politsei ei aktsepteeri? See on hea küsimus,” märkis Mölder.

“Kui välismaal tekib radariga mõõtnud politseiga eriarvamusi, on meerik ainus, mis lahenduse toob ja mida korravalvur kompromissi saamiseks hoolega uurib,” rääkis Mölder. “Juhte hoiatatakse meeriku põhjal isegi nii: “Vaadake tagasi sõites ette, tund aega tagasi ületasite vaat selles läbitud punktis kiirust!””

Meeriku ehk bussijuhtide keeles ketta taatlemisaeg on kaks aastat ja sel ajal on eksimisvõimalus 0,4 kilomeetrit tunnis. Mölderi öeldut kinnitas Pärnu bussipargi sõidumeerikute kontrollija Rein Lume, kes sai väljaõppe firmalt Parkli HL OÜ.

Politseiameti pressiesindaja vihje taadeldud meeriku eksimusele seitse kuni 15 kilomeetrit tunnis on asjatundjate arvates nonsenss. Meeriku salvestuslehele jääb iga liigutus, isegi aeg, mil leht välja võetakse. Lehte peab vahetama iga 24 tunni järel.

Kuidas sai võimalikuks, nagu väidab Linde, et taadeldud radari ja taadeldud meeriku näidud erinevad nii kiiruse kui aja poolest? “Radarile jäid lihtsalt eelmise sõiduki näidud, muud ei oska küll oletada,” nentis Lume.

Veber ja Palta kinnitasid: “Bussijuht Lindel on õigus kohtu poole pöörduda.” Moor avaldas lootust: “Küll Eesti politsei hakkab varsti Euroopa politseid järgima. Juhil peab olema võimalus end kaitsta. Pealegi, ka radarid eksivad.”