Katuse puhastamise eest vastutab majaomanik

Vastutust jääpurikatest johtuva ohu eest ei võta majaomanikelt miski. Foto: Ants Liigus

Pärnu linna heakorraeeskirja kohaselt lasub kinnistuomanikel üldkasutatava maaga piirnevate majade katustelt ja räästastest varisemisohtliku lume ja jää eemaldamise kohustus.

Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna juhataja Mait Talvoja ütles keerutamata, et osakonnas pole vaba inimtööjõudu, et räästaid kontrollida või hooletuid majaomanikke korrale kutsuda.

“Meil on korrakaitseteenistuses palgal kuus inimest, kellest neli tegelevad bussipiletite kontrollimise ja kaks vältimatu paberitööga, millest praegu lõviosa moodustab likvideeritud munitsipaalpolitsei väärteoprotokollide menetlemine,” ütles Talvoja. “Meil ei ole jääpurikate järelevalveks tööjõudu ega tule ka. Mul pole kellelegi sellist töökohustust peale panna.”

Linna heakorraeeskirja rikkumiste kohtuväline menetleja on linnavalitsuse majandusosakonna kõrval politsei.

Politsei- ja piirivalveameti Lääne prefektuuri pressiesindaja Ene Kussmann edastas, et politsei töövaldkonda ei kuulu ohtlikena tunduvate jääpurikate eemaldamine ega majaomanike jääpurikaid koristama kihutamine.

“Jääpurikate koristamine toimub jätkuvalt majaomanike, ühistute ja kohaliku omavalitsuse eestvedamisel ning nende eemaldamisega tegelevad heakorra- ja kinnisvarahooldusfirmadki,” sõnas Kussmann.

Prefektuuri andmetel ei ole Pärnumaal registreeritud tänavu ühtki sündmust, kus inimene oleks räästast kukkunud purika tõttu viga saanud. “Kui taoline õnnetus peaks juhtuma, siis sündmusest olenevalt alustab politsei menetlust, et selgitada juhtunu eest vastutavad isikud,” lubas pressiesindaja.

Vastutama peab iga päev

Läinud nädalal Tallinnas Kaubamaja tänaval vigastas räästast kukkunud jääpurikas raskelt 15aastast tütarlast. Kinnistuomaniku suhtes on algatatud kriminaalasi.

Põhja ringkonnaprokuröri Natalja Miilvee sõnutsi on majaomanikel kohustus kas või iga päev katus jääpurikatest ja lumest puhastada, kui olukord seda nõuab.

 Miilvee lisas rahvusringhäälingule antud intervjuus, et teda ei veena kriminaalmenetlusest loobuma majaomaniku jutt, et saatusliku maja katust oli varem mitmel korral lumest puhastatud ja et inimesed eirasid hoiatuseks tänavale tõmmatud linte.

“Mingit õiguslikku tähendust sellel, et majaomanik või tema esindaja paneb maja ümber lindikesi ja pulgakesi, ei ole,” sõnas Miilvee. “Heakorraeeskiri näeb ette, et avariitööde ajaks ehk seniks, kuni katusel on töötajad, kes eemaldavad jääd, peab tööpiirkond olema piiratud pulgakeste või lindikestega. Muul ajal peab kogu territoorium olema puhas.”

Asjaolule, et jalakäijate teed piiravad lindid saavad olla vaid lühiajalise loomuga, mitte kevadtalvine tavanähtus, viitas Lääne prefektuuri pressiesindajagi.

“Jalakäijatele paneme südamele, et juhul kui teie teekonda takistab mõni ohtlik räästas ning sellest möödumiseks peate kasutama sõiduteed, tuleb enne veenduda, et teeleastumine ei tekitaks liiklusohtlikku olukorda,” toonitas Kussmann.

Eeskuju on olemas

Pärnus võib katuselume ja jääpurikate vastu võitlemises eeskujuks tuua koolide sihtasutuse, mille vaateväljas on viis koolimaja: Koidula, Hansa-, ühis- ja Ülejõe gümnaasium ning Vanalinna põhikool.

Sihtasutuse haldusdirektor Õie Lõmps teavitas, et nad on tänavu talvel korduvalt katustelt lund lükanud ja jääpurikaid lõhkunud, isegi sulatanud. “Järgmiseks aastaks tuleb küll selleks eelarves raha ette näha, praegu teeme seda majanduskulude arvelt,” sõnas Lõmps, lisades, et selleks on tänavu kulunud juba 52 376 krooni.

Ehitusmaterjalide kaupluses Decora öeldi, et müügil on kaitsekiivrid hinnaga 155 krooni. Praegu on valida kolme värvi kiivrite vahel: valged, sinised ja kollased. Ootamatut nõudluse kasvu kiivrite järele ei ole kaupluses veel täheldatud.