Suur huvi vanade ajalehtede vastu on viinud need raamatukogudes hävimisohtlikku seisundisse, mistõttu on raamatukogud hakanud neist mikrofilme tegema, mis nüüd on jõudnud andmebaasi Digiteeritud Eesti ajalehed (DEA).
Papa Jannseni lehte saab kunagi ehk ka kuulata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pimedate soovil võib tulevikus saada võimalikuks neid ka kuulata.
Me ei tea, mida mõtleks papa Jannsen sellest, et oleme tema Perno Postimehest teinud e-ajalehe, aga igal juhul õpetas just tema rahvast ajalehe järele vajadust tundma. Nii ei saa me poolteist sajandit hiljemgi läbi ilma tema ajaleheta, mida raamatukogudes tolmuks loetakse, ütles Eesti rahvusraamatukogu turundusjuht Triin Soone.
Soone sõnade järgi on kõik mäluinstitutsioonid - raamatukogud, arhiivid, muuseumid - hädas sellega, et säilitamist vajavad asjad lagunevad käest. Vanade ajalehtede digiteerimine on üks võimalus neid päästa.
Projektijuht Krista Kiisa meenutas, et mikrofilmide digiteerimist alustati kaks aastat tagasi. Esimesena digiteeriti Perno Postimees (1857-1885), Postimees (1886-1920) ja Päewaleht (1905-1912) - just need väljaanded, mille järele on raamatukogus kõige suurem nõudlus.
Nüüdseks on digitaalseks muudetud juba enam kui 65 000 lehekülge, andmebaasi täiendatakse pidevalt uute nimetuste ja aastakäikudega. Sel aastal jõuavad andmebaasi ka Sakala, Tallinna Teataja, Vaba Maa.
Tänavu ühinesid projektiga Eesti kirjandusmuuseumi arhiiviraamatukogu ja Tallinna pedagoogikaülikooli akadeemiline raamatukogu. Digiteerimise riist- ja tarkvara on pärit ELNET Konsortsiumilt, andmebaasi tarkvara OÜ Tarkvarastuudiolt ja projekti toetab kultuuriministeerium.
Kirjandusmuuseumi direktor Krista Aru märkis, et Eesti ajakirjandus on arenenud rahvaajakirjandusena, selles kajastub oma mitmekülgsuses eesti rahva elu lugu.
Meie kohustus on seda hoida ja võimaldada lugeda ka neil, kes tulevad pärast meid, sõnas Aru, kahetsedes vaid seda, et digilehtede lugemisel pole tunda vana ajalehe omapärast lõhna.
Pimedate raamatukogu direktor Tiit Kasepalu tegi ettepaneku jõuda edaspidi nii kaugele, et vanad ajalehed oleksid mitte ainult näha, vaid ka kuulda.
Sel sügisel lisatakse andmebaasi pedagoogikaülikooli akadeemilises raamatukogus digiteeritud väliseesti ajalehed aastast 1944. Tulevikus soovib rahvusraamatukogu digiteerida Eesti ajakirjandust aastani 1944 kajastava analüütilise kaartkartoteegi.
Vanu ajalehti saab sirvida aadressil dea.nlib.ee.