Pärnu gümnaasiumid valivad õpilasi

Silja Joon
, kultuuritoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pärnu Postimees

Pärnu viis gümnaasiumi on taas alustanud õpilaste vastuvõttu 10. klassidesse, Sütevakas, Hansa-, Koidula ja Ülejõe gümnaasiumis on vastuvõtukatsed-vestlused juba möödas, ühisgümnaasiumis leiavad need aset teisipäeval.


Gümnasistide ridadesse pääsenute nimekirju võib juba mõne kooli kodulehel uurida.



Sütevaka humanitaargümnaasiumi direktor Andres Laanemets ütles, et sisseastumiskatsed nii kooli 5. klassi kui 10. klassidesse on lõppenud. Mõlemas vanuseastmes kandideeris kaks õpilast kohale.



Gümnaasiumiossa võetakse vastu kahe klassi jagu õpilasi ning Laanemetsa jutu järgi on tavapäraseid sotsiaal- ja humanitaarklassi õppekavu tänavu muudetud. Klasside erinevus on suurem ja seda on teadvustanud õpilasedki.



Sotsiaalklassis suurendati matemaatikatundide arvu, samuti õpetatakse seal valikainetena õigusteaduse aluseid ning politoloogiat ja sotsioloogiat.



Humanitaarklassis pakutakse mitmekesist keeleõpet ning lisaainetest on uudne teatrilugu.



Katsetel tuli õpilastel kirjutada kirjand, teha eri ainete tundmise peale test, peale selle läbida lühike inglis- ja eestikeelne vestlus. Aineolümpiaadide paremik võetakse vastu katseteta.



Pärnu linna ja maakonna noorte kõrval kandideerisid kooli õpilased Kihnust, Muhumaalt, Ülenurmest ja Tallinnast.



Laanemets avaldas kahetsust, et 5. klassi lastest tuli 10-15 andekat ukse taha jätta, paraku võetakse vastu ainult üks klassitäis soovijaid.



Võrdsetel alustel


Koidula gümnaasiumis kandideeris kolme 10. klassi kokku 240 õpilast. Kirjalikke teste sooritati vaheajal kahe päeva vältel. A ja r klass on reaalsuunaga ning eriti populaarne on r klass, kuhu soovis 120 õpilast.



“Sel on kaks põhjust. A ja r klass on mõlemad reaalkallakuga, ent r klassis on füüsika lisatunde vähem. Kõikidele, eriti tüdrukutele, ei lähe füüsika peale,” rääkis kooli õppealajuhataja Maia Erm. “Teine põhjus on, et matemaatikat hakkab õpetama selles klassis Arvo Press. Eks see info ole linnas levinud. Press on tuntud kui inimlik matemaatikaõpetaja. Ta ei mõnita, tema tunnis on mõnus olla ja ta oskab õpilastes head meeleolu luua.”



Koidula kooli tegid pärnumaalaste kõrval katseid õpilased Virtsust, Hagudist, Lihulast, Vana-Vigalast, Muhumaalt ja Tallinna reaalkoolistki.



Kesknädalal toimusid koolikatsed Ülejõe gümnaasiumis. Katsetele tuli 170 õpilast, sealhulgas oma kooli õppurid. Vastu võetakse kahe klassi jagu soovijaid, kokku 70 noort. Üks klassidest on muusika suunaga.



Oma kooli õpilased kandideerivad tänavu gümnaasiumiastmesse võrdsetel alustel ülejäänutega. “Nii on Koidulas ja Sütevakaski. Kellelgi ei teki eeliseid,” arutles kooli direktor Margus Veri.



Testiti põhiainetes: inglise keeles, eesti keeles ja matemaatikas. See selgitab juba välja õpilase võimed, mis on kas reaal- või humanitaarsuunalised. Muusikaklassi katsed olid eraldi.



“Elu näitab, et lapsed käivad mitmes koolis katsetel. Pärnus pole gümnaasiume palju. Äkki oleks mõistlik teha need ühel päeval?” pakkus Veri.



Veri arvates ei ähvarda Pärnu gümnaasiume õpilaste puudus, sest järjest kasvab maalaste hulk linnagümnaasiumides. Väljastpoolt Pärnumaad katsetasid Ülejõe gümnaasiumi pääsemist õpilased Viljandist, Vana-Vigalast, Märjamaalt, Tallinna balletikoolist, Lihulast, Kihnust ja Virtsust. Kolmandik sisseastujatest on Pärnu maakonna koolide noored.



Pärnu ühisgümnaasiumi direktor Mart Kuuskmann tõdes, et kirja on end katsetele pannud juba üle 300 soovija. 10. klassi võetakse vastu kolm klassitäit õpilasi – kokku 90 noort.



Katseteta pääsevad kooli kohalike ja üleriigiliste aineolümpiaadide parimad. Kel on tunnistusel kolmesid, sel tuleb teha katsed. Nelja-viielistele on motivatsioonivestlus, mille alusel pannakse nad pingeritta.



“Testid on emakeeles, inglise keeles ja matemaatikas. Loobusime teistest ainetest, sest põhiainete alusel saame pildi õpilase võimekusest kätte,” selgitas Kuuskmann.



Direktor, kes vestluskomisjonis osaleda armastab, rääkis, et õpilaste silmaring on igal aastal järjest avaram. Teadlikult valitakse gümnaasium, mis annab kõrgkooli pääsemiseks vajaliku taseme. Õpilasi meelitavad IT, õpetajakutse, teadusmaailm. “Noored teevad kindla peale valikuid, püüeldakse erialadele, mis tagavad töökoha,” nentis Kuuskmann.



Testid on viidud veebi


Hansagümnaasiumi nelja gümnaasiumiklassi 128 kohale kandideeris kokku 230 õpilast. Õppida võib selles koolis viiel erialal: humanitaar-meedia, humanitaar-keeled, üldtehniline eriala, ettevõtlus ja loodus. Direktor Silja Kikerpilli ütlust mööda esmalt vesteldi kandidaatidega, seejärel tegid noored arvutiklassis veebikeskkonnas testi.



Vastuvõtukomisjon koostas soorituste põhjal pingerea ja nüüdseks peaksid klassid olema juba komplekteeritud. Kooli pürgis õpilasi näiteks Valgast, Tallinnast, Haapsalust ja Kivi-Vigalast.



Kikerpillile teeb rõõmu, et nende kooli soovivad astuda ilusate tunnistustega nooredki. Kooli plussiks peetakse nüüdisaegset õpikeskkonda ja perioodiõpet. “Klassikalise gümnaasiumi idee on Pärnus kenasti omaks võetud. Meie kooli põhikooliastmes õpivad veel üks 8. ja 9. klass,” lisas Kikerpill lõpetuseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles