Prokurör usub altkäemaksu

Endine Pärnu linnapea Mart Viisitamm ja abilinnapea Simmo Saar kohtusaalis. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Nelja tunnistaja ütlustele vaatamata peab Lääne ringkonnaprokurör Elle Keeman Pärnu endise linnapea Mart Viisitamme ettevõtte 2+3 Mööbel ja Vello Kingi juhitava Tänavapuhastuse ASi vahelist veoteenust varjatud altkäemaksuks.

Keemani hinnangul rikkus Viisitamm 2005. aastal ettevõtete võrdse kohtlemise printsiipi, saates Kingile enne hanke väljakuulutamist Pärnu tänavapuhastushanke dokumendid. Kingi juhitud Tänavapuhastuse AS ise küll hankel ei osalenud, kuid hiljem sai temast Baltifaldi allhankijana Pärnu suviste linnatänavate hooldaja.

Töö eest 29 500 krooni

Keeman peab toimunut Kingi ja Baltifaldi vaheliseks kokkumänguks, mille eest Tänavapuhastuse AS 3. märtsil 2006 Viisitamme 2+3 Mööblile 29 500 krooni maksis. Ametlikult vormistati see veoteenusena, mida Keemani arvates ei toimunud.

Oma väidete kaudse tõendina on Keeman kohtule esitanud rea MTÜ Õigusbüroo, OÜ Futurelink jt Viisitamme ja Pärnu endise abilinnapea Simmo Saare osalusega firmade arveid. Kõik need tehingud on toimunud 2005. aasta suvel, sügisel leidsid aset Pärnu linnavolikogu valimised. Nii Viisitamm kui Saar kuuluvad Keskerakonda.

“On alust arvata, et tegu on tegelikkusele mittevastavate arvetega,” ütles Keeman kohtus. Ühtegi süüdistust nende arvete põhjal esitatud ei ole.

Viisitamme süüdistatakse, et ta saatis OÜ Steniardi juhatajale Kaido Fridolinile spordihalli ehitushindade võrdlustabeli. “Jane Mets, Vambo Talu jt riigihankekomisjoni liikmed on kohtule kinnitanud, et nemad Fridolinile midagi saatnud ei ole,” lausus Keeman.

Keeman väitis kohtus, nagu oleks leidnud tõendamist, et tabel saadeti Fridolinile Viisitamme nõuniku Delia Reimani kaudu. Ometi pole Reimani kohtus üle kuulatud.

Usalduse kuritarvitamise katse

Keeman süüdistab Viisitamme ja Saart, et nad olevat andnud Kingile 2008. aastal Pärnu tänavahooldushanke võitnud Rapla Teede pakkumise, mille koopia tehti linnavalitsuse maja esimese korruse teenindussaalis. Keemani väitel viis pakkumise Kingile 27. juunil Saar. Kink andnud pakkumise Baltifaldi juhatajale Kaido Tammele, kes kasutanud seda Rapla Teedele alltöövõtupakkumist koostades.

Usalduse kuritarvitamise katseks peab Keeman seda, et Viisitamm ja Saar olevat 2008. aastal tegutsenud Baltifaldi huvides ja püüdnud Rapla Teid vältida. “Kuna Baltifaldi mittevõitmine tähendanuks Kingi tööta jäämist, soovitas see Rapla Teed välja küpsetada,” lausus Keeman.

Keemani hinnangul oleks Viisitamm ja Saar Baltifaldi võidu korral võinud linnale tekitada 2,9 miljoni krooni suuruse kahju.

Kingi kaitsja Üllar Talviste sõnul pole prokurör näidanud, mida Kink 2005. aastal võrreldes teistega rohkem teada sai. Vastuteenena dokumentidesse paranduste tegemise võimalust pidas ta kummaliseks.

2+3 Mööbli transporditeenust kirjeldas kohtus neli inimest. “Minu arvates on kohtulikul uurimisel tõendatud, et tegu ei olnud fiktiivne,” rääkis Talviste. “Prokurör oli üldsõnaline ja ignoreeris tunnistajate ütlusi.”

Süüdistuse kvaliteet on nõrk

Talviste ütles, et kohtunik on künnise seadja, millise kvaliteediga peavad olema süüdistused. Ta oli veendunud, et kui Eestis tegutseks vandekohus, poleks ükski isik kohtusaalist kinnitust saanud, et altkäemaks aset leidis.

Saare kaitsja Aivar Pilv väitis, et prokurör on tahtlikult süüdistust valesti kvalifitseerinud, et õigustada jälitustegevuse lube. “Süüdistus on põhjendamata ja tõendamata,” lausus ta.
Pilv rõhutas, et ükski tunnistaja pole rääkinud, et Saar oleks üritanud neid mõjutada. Kingiga kohtumine toimus Saare töökabineis, kus osales majandusosakonna juhataja Janno Aringo. Kingile Rapla Teede pakkumise viimine pole Pilve arvates tõendatud.

Kingi konsultandirolli kohta ütles Pilv, et Kink ei pakkunud välja midagi ebaseaduslikku, ebatüüpilist või ebaloogilist. “Simmo Saar ei teadnud Kingi ja Baltifaldi omavahelistest suhetest midagi,” rääkis ta.

Viisitamme kaitsja Helmeri Indela sõnul rajanevad süüdistused emotsioonidel. “Õiguslikult on võimatu, et pärast pakkumiste avamist saaks keegi haketulemusi muuta. Ükski riigihankekomisjoni ja linnavalitsuse liige pole seda tunnistanud, vaid rääkinud, et otsused langetati konsensuslikult,” kõneles ta.

Kohus langetab otsuse 19. aprillil.