Kommentaar: Kaukaasia probleeme kemmergus ei lahenda

Kuigi Venemaa peaminister Vladimir Putin ähvardas järjekordselt islamisissid isegi kemmergus maha lüüa, on pärast pommiplahvatusi Moskvas selge, et Vene võim, aga ennekõike Putin ise veel presidendina on kiirustanud, kui kuulutas vaenutegevuse lõppu Kaukaasias.

Kevade saabumisega islamisissid aktiviseeruvad. Kuigi separatistide võitlussalkade vastu saab kasutada eriüksusi ja ülekaalukat sõjajõudu, on julgeoleku- ja korrakaitseüksused sisuliselt relvitud näiteks “mustade leskede” vastu.

Washington Post kirjutas märtsi viimasel päeval, et vaatamata Vene juhtide sõjakatele ähvardustele, osutab üha suurem hulk venemaalasi julgeolekujõudude saamatusele selliseid terroriakte ennetada. Interneti kasutajad ujutasid sõnumitega üle Vene presidendi Dmitri Medvedevi blogi, hukkunute lähedastele avaldati kaastunnet, kuid jõustruktuurid pälvisid vaid kriitikatuld. Osa kirjutajaid arvas, et miilits on enam huvitatud altkäemaksudest kui terroristide jahtimisest, teised küsisid, kuhu on jäänud pommide avastamise seadmed, mis lubati paigaldada metroosse pärast peaaegu kuue aasta tagust plahvatust Moskva allmaaraudteel.

Väidetavalt oli föderaalne julgeolekuteenistus saanud signaale, et midagi on teoksil, kuid jälle magasid maha. “Mustad lesed” on aga korduvalt tõestanud oma efektiivsust. Nüüd üritabki miilits teha kindlaks, kas äsjaste plahvatuste põhjustajad võisid saada väljaõppe Aleksandr Tihhomirovi juures. Islami kuulutaja Tihhomirovi tapsid Vene julgeolekujõud märtsis, kuid ajakirjanduses on viidatud anonüümsete allikate informatsioonile, et Tihhomirov võis enne oma surma värvata 30 enesetaputerroristi.

Juurdlusorganid peavad ühtlasi tuvastama paljude vähemalt lähiminevikus tapetud islamivõitlejate lähedaste asukoha ja tegevuse.

Nii on juba teada, et Lubjanka metroojaamas laskis ennast õhku 17aastane Dagestani islamivõitleja lesk Džennet Abdurahmanova, kelle mees Umalat Magomedov tapeti läinud aastal.

Kui palju on ainuüksi selliseid “musti leski”, kes nüüd oma elu mitte millekski pidades on valmis kättemaksuks, ei tea ilmselt keegi.

Vene julgeolekujõudude karmidest võtetest saavad sageli kannatada inimesed, kes pole seotud sissidega, kuid vägivalla tulemusena haaravad nende sugulased pommivöö järele.

Euroopa ajakirjandus on Moskva pommiplahvatusi laialdaselt kajastanud. Näiteks Rootsi ajalehed tuletasid meelde, mida on Vene sõjavägi nende oma kaaskodanike vastu Kaukaasias korda saatnud. Kas tõesti usutakse, et sellised hirmuteod jäävad kättemaksuta?

Hispaania El Periodico de Catalunya nimetas plahvatust Lubjanka metroojaamas, otse julgeolekuteenistuse peakorteri vastas, kvalitatiivseks sammuks, mida alandatud Putin ei saa ignoreerida. Põhja-Kaukaasias kasutavat Putin samasuguseid abinõusid nagu Tsaari- ja Nõukogude Venemaa, kuid raudne rusikas ei toimi.

Tšehhi konservatiivne Lidove noviny nimetas pommiplahvatusi kahe Tšetšeenia sõja, mille algatajad olid Venemaa esimene president Boriss Jeltsin ja teine president Vladimir Putin, kurvaks pärandiks. Mis aga Tšehhi lehe arvates on kõige häirivam – need plahvatused ei jää viimaseks.

Šveitsi Neue Zürcher Zeitung kirjutas, et Vene valitsuse brutaalne strateegia islami separatismi vastu ei tööta. Sõjakisa Moskvast tõestab, et Põhja-Kaukaasia probleemide keerukusest aru saamine pole paranenud.

Ungari Magyar Nemzeti arvates oleks kõige suurem samm võitluses terrorivägivallaga stabiilsuse taastamine Põhja-Kaukaasias.

Ajakirja Time avaldatud Washingtonis asuva strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse andmetel registreeriti 2008. aasta suvel Põhja-Kaukaasias 281 vägivallaakti. Aasta hiljem oli samasuguseid juhtumeid juba 470.