/nginx/o/2010/04/14/348522t1h7e0d.jpg)
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmetel on alanud tuleohtlik aeg ja kehtib üleriigiline kulu põletamise keeld. Lõkke tegemisel tuleb jälgida tuleohutusnõudeid.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmetel on alanud tuleohtlik aeg ja kehtib üleriigiline kulu põletamise keeld. Lõkke tegemisel tuleb jälgida tuleohutusnõudeid.
Kulu põletamise keeluajal teevad päästeteenistus ja keskkonnainspektsioon kontrollreide rikkujate tabamiseks. Kulupõletajaid ja hooletuid lõkketegijaid võib oodata kuni 18 000 krooni suurune rahatrahv. Peale selle tuleb kulupõlengu põhjustajal hüvitada keskkonnale tekitatud kahju, teatas päästeamet.
„Päästeteenistus ja keskkonnainspektsioon teevad ka sel kevadel ja suvel pidevat järelevalvet tule tegemise nõuetest kinnipidamise üle. Igapäevase seire kõrval on tuleohutusjärelevalve ja keskkonnainspektoritel plaanis teha ühiseid kontrollreide,“ ütles Lääne-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Sirle Matt.
Viimase nädalaga on päästeteenistus saanud üle 200 väljakutse kulupõlengutele. Möödunud aastal registreeriti ligi 2000 metsa- ja maastikutulekahju, milles kaotas elu üks inimene ning süttis 13 hoonet. Pärnumaal oli eelmisel aastal väljakutseid loodustulekahjudele 89 korral.
Päästeteenistus tuletab inimestele meelde, et kulupõletamine on ülimalt riskantne tegevus. Inimestel tuleb jälgida, et ka nende naabrid keelust kinni peaksid ega seaks ohtu teiste vara.
Lõket võib teha ainult tuulevaikse ilmaga mittesüttivale pinnasele, tuleaseme kaugus hoonetest peab olema vähemalt 15 ja metsast 30 meetrit. Käepärast tuleb hoida esmased kustutusvahendid, näiteks ämbrid veega.