/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/04/15/349610t1had9f.jpg)
Eesti kohale jõudnud tuhapilved liiguvad 8-10 kilomeetri kõrgusel ja praegu pole ohtu, et vulkaaniline tuhk jõuaks Eestis maapinnani, teatas keskkonnaamet.
Keskkonnaamet: vulkaanituhk Eestis maapinnale ei jõua
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) teatel mõjutavad saabunud tuhapilved küll lennuliikust, kuid muid ohte endaga kaasa ei too, edastas keskkonnaameti pressiesindaja.
Praegu liikuvad lausvihmapilved asuvad maapinnast kuni kilomeetri kõrgusel, mistõttu ei ole põhjust muretseda ka vihma ajal õues viibivate inimeste tervise pärast, lisas ta.
Terviseameti kinnitusel ei kujuta nii kõrgel liikuvad tuhapilved ohtu inimeste tervisele.
Keskkonnaameti pressiesindaja sõnul on keskkonnauuringute keskuse seirejaamades mõõdetud saaste peenosakeste hetketasemed on väga madalad.
"Seirejaamade näitusid jälgitakse ja kui peaks esinema kõrvalekaldeid kas osakeste või vääveldioksiidi sisalduse osas, teavitatakse sellest asjaomaseid asutusi," kinnitas ta. Peale selle on ilm pilves ja esineb kergeid sajuhooge, mis pesevad välisõhust osakesed ja vesilahustuvad gaasilised saasteained välja.
Vulkaaniline tuhk on üldjuhul oma keemilistelt omadustelt reageerimatu, hõõrduv ja kergelt happeline ning koosneb mineraalidest. Vulkaanipurse paiskas tuhapilve troposfääri ülemistesse kihtidesse, kus see tuultega laiali kandub.
Pikema aja jooksul tuhapilv hajub ja osaliselt jõuab ka troposfääri alumistesse kihtidesse, kuid see võtab aega ja selle ajaga tuhapilv hajub ja lahjeneb oluliselt.
Et tegemist ei ole süsinikuühendite põlemisel tekkinud osakestega, puudub sel tahmaosakestele iseloomulik kahjulik tervisemõju, märkis pressiesindaja.