Tõejaht eksamipettuse üle sumbus võimuvõitlusse

Uulu kooli direktor Lembi Nõmm tunnistas, et mõlgutab lahkumismõtteid. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Uulu kool, vallavalitsus ja volinikud on viimased neli kuud maadelnud probleemiga, kas Uulu põhikoolis toimus mullu kollektiivne eksamipettus, nagu seda on avalikult kirjeldanud 1. aprilli Eesti Ekspressis anonüümne tunnistaja.

Selle kirjelduse järgi teatanud enne kõnealust üheksandike matemaatikaeksamit nende klassijuhataja, kes on ka ühtlasi kooli raamatukoguhoidja, et kui keegi eksami ajal välja läheb, tulgu raamatukokku. Raamatukogus olnud paber lahendatud ülesannetega, sealt sai vaadata ja meelde jätta. Asjaolude järgi jääb mulje, nagu viinuks paberi sinna eksamikomisjoni liige, eksaminandide matemaatikaõpetaja. Komisjoni kuulusid veel koolidirektor ja teine matemaatika-arvutiõpetaja.

Ametlikult on seletuskirjad võetud õpetajatelt ja koolijuhilt ning tõendatud osa väiksemaid rikkumisi, sealhulgas matemaatikaõpetaja poolt ühe õpilase mustandilehele kirjutatud valem, mille ta tunnistas omaks pärast töö väljailmumist. Samuti kahe komisjoniliikme korraga väljasolek ning laste eksami ajal raamatukokku lubamine, kuigi nad tohtinuks vaid tualetti minna. Seegi, et laste töödele ei märgitud nende väljasoleku aegu. Nende rikkumiste eest on pedagooge ja koolijuhti karistatud.

Vallavalitsuse ja kooli poolt õpetajatelt kogutud tunnistused ning Pärnu Postimehele antud vastused eelkirjeldatud kokkumängu raamatukogus õpetajate vahel otseselt ei kinnita, kuid ka ei välista, sest klassijuhatajat-raamatukoguhoidjat ja matemaatikaõpetajat kaitsevad vaid nende enda tunnistused.

Tõeotsingud mullu eksamil juhtunu üle on põhjustanud kohalikes vastakaid tundeid. Ühed arvavad, et kui õpetajad aitasidki lapsi, siis mis on selles nii halba, et see õigustaks säärast nõiajahti. Teised leiavad, et kui pettus oli nii kollegiaalne, süstemaatiline ja ette kavatsetud, nagu too tunnistaja on kirjeldanud, on see sülitamine kogu Eesti haridussüsteemile. Ja õpetajad peaksid oma kutse-eetikale vastavalt tehtut tunnistama. Mõelgem mispidi tahes, eetika tuleb mängu mõlemal juhul.

Samasuguse dilemma ees seisis vallavanem, kui kahtlustused tema kõrvu jõudsid.

Kool eitas

Esimese endale usaldusväärselt allikalt kuuldud info eksamil väidetavalt toimunu kohta pidas oma kohuseks vallavanemale edastada toonane ja praegunegi vallavolikogu liige Alo Sinimäe. Tema jutu järgi hakkas pudenema samasugust teavet siit-sealt, sest lapsed ei osanud suud pidada. Kui küla juba räägib, tuleb juhtunut kontrollida, leidis Sinimäe.

Vallavanem Karel Tölp mäletab, et kuulis Sinimäelt sellest mullu 23. või 24. juulil ehk poolteist kuud pärast eksamit. Enda mäletamist mööda päris ta juuli lõpus - augusti algul esimest korda eksami käigu kohta koolidirektorilt Lembi Nõmmelt, kes teatas õpetajatega vestlemise järel, et eksamipettust keegi ei tunnistanud ja kogu jutt ei vasta tõele. Sinnapaika see asi jäi.

Vahepeal toimusid sügisesed kohalikud valimised. Tahkurannas jäi vallavanem paika, kuid volikogus vajas seni võimul olnud valimisliit Koostöö võimulpüsimiseks kahe Külatee inimese hääli. Nõnda sõlmiti võimuliit ja vallavalitsusse asus kolmas külateelane Henn Ojaveer. Külateelasest volinikust Sinimäest sai aga volikogu aseesimees, majandus- ja eelarvekomisjoni esimees ning haridus- ja kultuurikomisjoni aseesimees, valla esindaja Pärnumaa omavalitsuste ja Eesti maaomavalitsuste liidus.

Kuidas ründajaist said rünnatavad

Vallas möödus elu omasoodu tänavu 18. jaanuarini, kui Ojaveer esitas hariduse eest vastutava vallavalitsuse liikmena, olles ühtaegu lapsevanemana kooli hoolekogu aseesimees, kirjaliku avalduse Tahkuranna vallavalitsusele ning haridus- ja teadusministeeriumile palvega selgitada välja, mis eksamil toimus. Nüüd oli asjale antud ametlik käik ja vallavanemal polnud enam muud võimalust kui hakata juhtunut uurima.

"Kogu küla rääkis ja teadis sellest. Mina olen siin suhteliselt uus, ainult mõni aasta elanud. Mina kuulsin seda 14ndal ja mina ei süüdistanud selles kirjas mitte kedagi, vaid palusin vallavanemal seda asja selgitada, kas seal oli midagi või ei. Ja selle peale tõusis koolis selline kisa, nagu olnuks see herilasepesa sorkimine, et kust see Ojaveer seda teada sai," kirjeldab Ojaveer.

"Kuna koolijuht tunnistas seejärel, et ta ei saa päris kindlalt väita, nagu poleks midagi toimunud, oli edaspidiseks tegevuseks kolm võimalust. Kas me tegeleme asjaga ise, moodustame teenistusliku järelevalve komisjoni, kaasates sinna sõltumatuid eksperte, või pöördume politseisse. Kaks viimasena nimetatud võimalust oleks tähendanud asja avalikuks tulekut, esimesel juhul lootsime selle vallasiseselt ära lahendada," põhjendab vallavanem Tölp oma valikut. Ta arvab, et tegi õige otsuse, sest tulemus oleks ikka sama olnud, ainult aega läinuks rohkem.

Kuna Ojaveer otsis asjaosaliste väitel tõde nii ägedaloomuliselt, et selle juurde käisid kriitika kooli eelarve, õpetajate veinidegusteerimisega õppereisi ja ujumistundide korraldamise üle ja ultimatiivne ettepanek koolijuhil tagasi astuda, tõusis koolipere tagajalgadele.

Paari tuhande elanikuga Tahkuranna vallas on see, mis toimub koolis ja selle hoolekogus, vallavalitsuses ja -volikogus, omavahel paratamatult seotud, sest paljude Uulu põhikooli naisõpetajate abikaasad kuuluvad vallavolikokku. Nii mõnigi volikogu liikmeist on teemaga seotud oma Uulu koolis õppivate või õppinud laste või sõprussidemete kaudu.

Paraku on kujunenud nii, et volikogu opositsionäärid on koolis pigem võimupositsioonil. Punase rätikuna võis volikogu opositsioonile mõjuda seegi, et õpetaja Gerli Jürima, kes sattus võimaliku eksamipettuse intsidendile peale raamatukogus, nähes üht eksaminandidest lahendustega paberit uurimas, kandideeris Sinimäe ja Ojaveeruga samas Külatee valimisliidus, kuigi volikokku ei pääsenud.

Nõnda pole imestada, et üsna kohe joonistus koolis tekkinud vastasseis välja vallavalitsuses ja  -volikoguski. Eksamipettuse asjaolude selgitamise ümber tekkinud vahtu hakati seostama valimisvõitluse ja teema tõstatanud Sinimäe ja Ojaveeru isiklike ambitsioonidega. Seejuures tekkis huvide konflikt mõlemal poolel.

Juba kuu hiljem algatas opositsioon umbusalduse Ojaveeru ja Sinimäe tegevuse vastu. Umbusaldajate seas oli nii õpetajate kaasasid kui neid, kes eksamil õpetaja poolt õpilase mustanditööle lahenduskäigu kirjutamist ühel varasemalgi aastal olevat Sinimäe väitel talle ise tunnistanud.

Ojaveerule heitsid umbusaldajad ette, et too on alustanud ulatuslikku laimukampaaniat Uulu põhikooli kollektiivi ja direktori Lembi Nõmme vastu. Et Ojaveer ruineerib kooli normaalset tööd ja tekitab asjata pingeid töökollektiivis, sest kuulujuttudel põhinevad süüdistused on halvanud õpetajate töövõime.

Sinimäele heitsid umbusaldajad ette, et too on ebapädevalt sekkunud Uulu põhikooli töökorraldusse, on koolikollektiivi mustamiseks kasutusele võtnud kuulujutud, laimu, aluseta süüdistused ja provokatsioonid. Nii olla ta aidanud oma positsiooni volikogus kasutades lõkkele puhuda intriige väikese grupi õpetajate ja ülejäänud kollektiivi vahel.

Umbusaldajate arvates asus Sinimäe sellega toetama kolme-neljaliikmelise õpetajate grupi võimuambitsioone ja materiaalseid huve koolis, kuna üks vähemuse esindajaist on Sinimäe elukaaslane, teised kaks aga võimaliku eksamipettuse võtmetunnistajad.

Juurde sosistati, et Sinimäe naine tahab ise koolidirektoriks. Selle oletuse lükkas Sinimäe viimases vallalehes ümber.

Töökohad ja sissetulekud

Tagantjärele väidab osa umbusaldajaid, et neid häiris hoopis Sinimäe sekkumine kooli eelarvekärbetesse, mille suhtes peaks nende arvates valiku tegema koolijuht. Sinimäe möönab, et volikogu majandus- ja eelarvekomisjoni esimehena käis ta tõepoolest koos vallavanemaga koolis kärpeid arutamas ja tegi ettepanekuid.

Paraku tähendanuks need muu hulgas ühe umbusaldajast voliniku Toomas Kersalu abikaasa töökoha kaotust ja eksamipettuses kahtlustatava õpetaja-raamatukoguhoidja osalist töökoha kaotust. Kuna Sinimäe tahtis lisada kooli huvijuhi töö valla noorsootöötaja kohuste hulka ja Audru valla eeskujul kolida kooli raamatukogu 300 meetri kaugusele valla raamatukokku, et vähendada valla palgakulusid. Need ettepanekud läbi ei läinud, küll otsustas koolijuht Nõmm vähendada muude kärbete seas Sinimäe enda abikaasa sissetulekut, surudes kokku pikapäevarühma töökulud.

Umbusaldus volikogus kukkus läbi, kuid kodurahu huvides soostusid Ojaveer ja Sinimäe kõigilt oma kohtadelt tagasi astuma.

Veel mullu sügisel nimetas Sinimäe oma valimisliitu Külatee Tahkuranna vallavolikogu tasakaalustajaks eri poolte ja nende huvide vahel. Vallavalitsuse liikme koht andis mõningase kontrolli vallavalitsusegi tegemiste üle. Eksamipettuse skandaaliga lõi see positsioon nüüd kõikuma.

Kiilu löömine Külatee ja Koostöö vahele võinuks kõigutada senise koalitsiooni alustalasidki, sest sugugi kõik võimuliidu liikmed pole kooli suhtes käiva tõejahiga päri. Külatee kaotamine võib paraku Koostööle tähendada nii vallavanema vahetust kui opositsionääride muid ootamatuid käike.

Vallavanema valikud

Volikogu ja vallavalitsuse liikmete tegevus ajas raevu kooligi. Vallavalitsuse uurimisele protseduurireeglite rikkumise suhtes mullusel eksamil järgnes muidu leebe koolijuhi Lembi Nõmme allkirjaga ja väidetavalt tema advokaadist poja abiga kokku pandud ähvardavalt resoluutne vastus vallavalitsusele ja -volikogule.

Kooli väitel sekkusid nii vallavalitsuse kui -volikogu liikmed juhtumi uurimisse rohkem, kui oleks tohtinud.

Kirjas süüdistatakse vallavalitsust omavolilises õpetajate ülekuulamises, milleks puuduvat seaduslik alus ja mis tähendavat kaalukat põhiõiguse riivet. Samuti hoiatas kool, et katse kuulata üle kooli kunagisi õpilasi oleks ilmselge pädevuse ületamine. Kui seda on tehtud, võib tegu olla tõsise võimuvolituse piiride rikkumisega.

"Muu hulgas olete omistanud Tahkuranna vallavalitsuse nimel eksamikomisjoni liikmetele valetamise ja tõe varjamise, mis sügavalt solvab mõnda eksamikomisjoni liiget ning võib päädida tsiviilvastutusega alatu laimu ja ebaõigete faktiväidete esitamise eest," on valik hoiatusi Nõmmelt.

Tölp nendib, et korra järgi peab koolisiseseid rikkumisi uurima ja alluvaid noomima koolidirektor. Seda isegi siis, kui koolijuht teoreetiliselt võib ise olla asjaga seotud. Vallavalitsus saab vajadusel karistada vaid koolijuhti.

"Lembi tunnistas ise pärast, et ta kõigi õpetajate juuresolekul sellise nõusoleku mulle tegelikult andis," mainib Tölp ettevaatlikult tagantjärele. Lisades, et pärast seda on püüdnud varasemast tasakaalukam olla nii vallavalitsus, -volikogu kui kooli juhtkond.

Vallavanem arvab, et ilmselt tuli nii emotsionaalne reaktsioon sellest, et ühte patta pandi nii Sinimäe ja Ojaveer kui ülejäänud vallavalitsus ja -volikogu.

Miks ei küsitleta lapsi?

Selle kohta, mis tegelikult eksami ajal juhtus või ei juhtunud, saaksid selge ülevaate anda eksamil osalenud õpilased. Kuna eksamitulemuste vaidlustamise tähtaeg on möödas, see nende õpitulemusi enam ei mõjutaks.

Kool on laste küsitlemise eest valda hoiatanud.

"Vald ei ole uurimisorgan. Me saame käituda pädevuse piires. Lastega rääkimine oleks juba politsei rida," tõdeb vallavanem Tölp. Ja lisab, et tema kui vallavanema seisukohalt ei ole selline laste traumeerimine õige.

Tagantjärele häiribki Tölpi enim see, et õpetajad-koolijuht tunnistasid rikkumisi alles poolteist kuud hiljem, kui nende ette toodi ümberlükkamatud tõendid, nagu õpetaja poolt valemiga täiendatud eksamitöö, misjärel hakkasid selguma muud rikkumised. See on teinud talle kooli kaitsmise keeruliseks.

Valla võimuliidu Külatee liikmed Sinimäe ja Ojaveer on oma allikaile tuginedes jätkuvalt veendunud, et eksamil toimunu vastab nende kirjeldatule, kuid et allikate elu väikses koduvallas mitte kibedaks teha, on nõus neid avaldama vaid politseile. "Lõpuks tuleb selgeks teha, kes valetab, kes õigust räägib," leiab Sinimäe.

Valla võimuliidu Koostöö liige Urmas Org on rääkinud mitme eksamil olnud lapsega. "Üks laps ütles, et jah, nii oli. Teised ütlevad, et ei olnud niimoodi, oli nõrgemate õpilaste väikest aitamist või juhatamist," väidab Org. Ja lisab, et tema arust oleks politsei kaasamine tobe.

Kuluaarides on kuulda, et Org kaitseb kooli. Kas vallavanema kõhkluste põhjus ja seisukoht lapsi uurimisse mitte kaasata on vaid vallavanema püüd või on seal mängus ka Koostöö käsi, teavad ainult asjaosalised.

Õpetajate tunnistused

Raamatukoguhoidja eitab eksami eel kõigi eksaminandide raamatukokku kutsumist, kuid tunnistab, et ta tõepoolest kutsus mõnda eksami ajal eksamiruumist välja tulnud õpilast raamatukokku, sest tundis klassijuhatajana huvi, kuidas neil eksamil läheb. Kuid ta ei käinud ise eksamiruumis ega jälginud raamatukogus, mida lapsed seal teevad, sest usaldas koolidirektorit, kes oli eksamikomisjoni esimees. Lastel olid raamatukogus oma asjad ja konspektid.

Raamatukogus käis eksami ajal ka matemaatikaõpetaja, väidetavalt ajakirju võtmas. Eksamikomisjoni liikmena oli ta eksamiülesanded ise ära lahendanud. Sama oli teinud teine matemaatika-arvutiõpetajast eksamikomisjoni liige, kes kolleegi eksamiruumist väljasoleku ajal tahtis enda väitel oma lahendusi tolle töö pealt kontrollida, kuid ei leidnud seda põgusal vaatlusel ja kolleegi naastes seda ka ei küsinud.

Eksamikomisjoni esimeest - koolidirektorit kaitseb asjaolu, et ta viibis pikka aega eksamiruumist väljas. Sel põhjusel ei jõudnud matemaatika-arvutiõpetaja tema naasmist ära oodata ja jättis matemaatikaõpetaja õpilastega eksamiruumi üksi.

Eksami ajal raamatukokku sattunud ajalooõpetaja nägi, kuidas üks eksaminandidest uuris seal eksamitöö mustandi formaadis matemaatiliste lahendustega paberit.

Arvajad

Henn Ojaveer, Tahkuranna vallavalitsuse tagasiastunud liige:

“Probleem ei ole ju selles, et keegi tahaks koolidirektorist lahti saada. Ma olen seda meelt, et koolis on vaja saada asjad korda. Ja enne need korda ei saa, kui on antud kompetentne õiguslik hinnang sellele, mis seal eksamil täpselt toimus. Praegu on antud ainult poliitiline hinnang ja keerutatud seda, sõltuvalt sellest, kuidas kellelegi on kasulik olnud.

Probleem on selles, et ei taheta tegelda asjaga, vaid kes julgeb asjast rääkida, on rahvavaenlane. Kõigepealt karati mulle ja Alo Sinimäele turri. See, et äkki on nendel meestel mingi iva, ei huvitanud kedagi. See on kõige masendavam kogu selles loos.“

Lembi Nõmm, Uulu põhikooli direktor:

“Koolis on kujunenud niisugune olukord, et õpetajate toas ei julge keegi enam ühtegi sõna öelda. Kardavad, et igasugune sõna läheb koolimajast välja.

Ilmselt on siit koolist ära minejaid ikka palju. Ühtegi avaldust pole lauale pandud, aga ma tean, et lähevad. Ma ise kavatsen ka ära minna. Kui igasuguseid lollusi hakatakse sulle iga päev nina peale viskama, ei ole ju mõtet. Lihtsalt ei taha.

Rikkumisi oli, aga kas need tõesti nii hullud olid? See rünnak on nii hull juba, et mina mõtlen küll, et kõik käib anonüümselt. Miks ei tulda välja õigete nimedega: kes õpilastest maha kirjutas või kes seda tõestas?

Inimesed usuvad igasugu anonüümseid kommentaare. Et kool on maha käinud. Kool ei ole maha käinud. Saavutused on meil head, oleme Pärnumaal esimeste seas. Aga kui niisugused jutud juba liiguvad, hakatakse neid uskuma.”

Karel Tölp, Tahkuranna vallavanem:

„Ma ei saa uhke olla koolis matemaatikaeksami korraldamise ega selle üle, et Ojaveer ületas pädevuse piire, esinedes vallavalitsuse liikmena kohtades ja ajal, kui see polnud eetiline. Kooli kaitsta on ka keeruline, kuna seal on tagantjärele tulnud välja, et rikkumised siiski olid.

Selles see probleem ongi, et oleks õpetajad kohe öelnud: jah, me tegime seda või teist, oleks asi kohe vallasiseselt ära lahenenud. Poleks kannatanud kooli üldine maine. Nüüd oleme olukorras, kus mitte keegi ei ole sellest võitnud. Ainsad, kes sellest võib-olla võidavad, on naaberkoolid ja -vallad.

Uulu kooli õpitulemused ei ole ju tegelikult nõrgad, tegemist on heade õpetajatega. Kui palju mullu eksamil tegelikult kaasa aidati, me ei tea. Kooli juhtkond peab natuke konkreetsemalt jälgima, mis toimub.”