Ermistu, Tõhela ja Kaisma järv elasid talve üle

Kalameestel on Ermistu järvele selgi suvel asja. Foto: Urmas Luik

Keskkonnaamet küsis kogu Eestis järveäärsetelt inimestelt teateid talvel ummuksisse jäänud järvede kohta: kas jää sulamise järel on näha surnud kalu, kui suured on talvekahjustused vee-elustikule?

Keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist Aimar Rakko ütles, et nendeni pole jõudnud teavet ühegi järve kohta, mille elustik oleks talvises hapnikuvaeguses märkimisväärselt kannatanud.

Pärnumaa suuremate järvede - Ermistu, Tõhela ega Kaisma Suurjärve kohta ei ole samuti keskkonnaametile teateid tulnud.

Samal ajal olid kõik kolm Pärnumaa suuremat looduslikku järve talvel hapnikunäljas, kuna lumi oli jää peal väga paks, ei lasknud päevavalgust läbi ning igasugune fotosüntees veetaimestikus aeglustus seiskumiseni.

Ermistut ja Kaisma Suurjärve hakkasid elanikud talvel päästma, puurides jäässe auke, püüdes ühel või teisel viisil vett aereerida ning võttes järvedest hapnikuproove Pärnu loodusmajast laenatud mõõteriistaga.

Ermistul juhtis päästetöid Tõstamaa vallavolikogu liige Madis Martson, kes kinnitas, et järv elas talve kenasti üle, ehkki vahepeal kartsid kohalikud inimesed kõige hullemat.

“See küsimus jääb õhku rippuma, kas meie aktivistide tegevusest oli Ermistule abi, kuid vähemalt üritasime teha kõik, mis suutsime,” ütles Martson. “Kindlasti päästis järvi märtsis saabunud sula, mistõttu tohutul hulgal hapnikurikast vett voolas jää alla.”

Tõhela järvel nii suurt tööd ette ei võetud, aga küllap päästis sellegi veekogu kalastiku märtsikuine sulalaine.

Kaisma Suurjärvel juhatas päästetöid sealtkandist pärit Pärnu maavanem Andres Metsoja.

Jäässe puuriti sadakond õhuauku, kuigi mitu spetsialisti hoiatas, et sellest on vähe abi, kuna hapnikuvaevas kalad on väheliikuvad ega leia avasid üles. Samal ajal näitasid mõõtmised, et otse jääaluses kihis oli vees hapnikku küllaldaselt, põhjas aga väga vähe.

“Loodus tuli appi ja Kaisma Suurjärv on ka korras,” ütles Metsoja. “Kas inimeste tegemistel selles oma osa oli, et järve kalastik märkimisväärselt ei kannatanud, on iseküsimus. Aga selline käitumine on inimlik.”

Maavanem lisas, et järvede päästmise aktsioone võib võrrelda loomadele suure lumega liikumisteede lahtiajamisega. “Kui palju sellestki loomadele abi oli, aga selline tegevus on õige ja seda tuleb ikka teha,” sõnas Metsoja.

Keskkonnaameti andmeil on Eestis ligikaudu 3200 järve, millest 1500 on looduslikud, ülejäänud paisjärved.

“Selles suhtes me vahet ei tee, kas tegu on pais- või looduslike järvedega, kui nende kohta on teateid, andke sellest keskkonnaametile teada,” ütles vee-elustiku spetsialist Rakko.

Keskkonnaametiga saab järvede asjus ühendust võtta telefonil 730 2250.