/nginx/o/2010/05/07/362784t1h7417.jpg)
Eesti kaitseväe alanud suurõppuse “Kevadtorm 2010” üldjuht on maaväe ülem kolonel Indrek Sirel. Maavägi on kaitseväe suurim väeliik, millel on kandev osa kodumaa kaitsmisel ja mille lipul märgib ülessuunatud teraga valge mõõk sõjalist valmisolekut ja kaitsetahet.
Tänavune suurõppus hõlmab Pärnu- ja Viljandimaad, tegevusse on kaasatud ligi 3500 ajateenijat, kaadrikaitseväelast, kaitseliitlast ja reservväelast.
Sõjaväe keeles vastates: me planeerisime niimoodi. Meile on väga oluline teha suuri õppusi ja harjutada sõdureid eri paikades, sest see on osa riigi esmase iseseisva kaitse ettevalmistamisest. Sellel aastal on valik tehtud Pärnu- ja Viljandimaa kasuks ja üksuste ülematele on väljakutse leida maastikul need soodsad kohad, kus organiseerida kaitse- või viivituslahing või vasturünnak.
Minule on see õppus natuke laiem mõiste kui ainult see, et mingiks hetkeks peame kontsentreerima oma suured jõud. Õppus algas kõikjal Eestis siis, kui üksused hakkasid liikuma siia, Pärnumaale, ja õppuste lõppedes lähevad nad tagasi alalistesse paiknemiskohtadesse.
Meile on täiesti uus kogemus, et oleme Pärnu- ja Viljandimaal, Pärnumaal ei ole kunagi varem nii suurt kaitseväe õppust olnud. Aga muu, ütleksin, on meeldiv rutiin, mis näitab teatud maani seda taset ja stabiilsust, mis kaitseväes on saavutatud. Näitab meie enda oskusi ja vilumusi oma üksusi välja õpetada.
Arvan, et Pärnumaa elanikud võiksid tunda uhkust selle üle, et nende kodutanumal on Eesti kaitsevägi. Nad näevad pilti, mis on üpris võimas, ja tunnetavad meie kaitseväe jõudu. Saarde valla rahvale on see hea võimalus näha oma silmaga Eesti sõdureid maastikul kodumaa kaitsmist harjutamas.
Aga elanikud peavad arvestama sellega, et õppuse kulminatsiooni hetkel on piirkonnas üle 3000 kaitseväelase, kaitseliitlase ja tsiviilteenistuja, kes on õppuse koosseisus, ja üle 500 ühiku varustust, millest suurem osa on rasked masinad.
Eelkõige mõjutabki elanikke sõjaväekolonnide liikumine just selles faasis, mis hakkas teisipäevast. Kahe ja poole nädala jooksul lahendavad üksused taktikalisi olukordi ning nende liikumine võib olla seotud eesmärgi täitmisega.
Õppusel matkime lahingutegevust ja kasutame imitatsioonivahendeid, need on padrunid ja lõhkepaketid ning kattesuitsu tegemiseks suitsuvahendid, et üksused saaksid manöövreid teha. Öisel ajal kasutame signaalrakette. See kõik võib mõjutada kohalikke ja mingil moel nende koduloomi.
Meie militaarkoostöögrupp üritab tutvustada kaitseväge nii palju kui võimalik, teha seda ka kohalikes koolides. Tulemas on mitu üritust, näiteks joonistamisvõistlus, mis on kujunenud “Kevadtormi” traditsiooniks.
Õppuse põhiülesanne on eri tasandi staapide ja üksuste kokkuharjutamine.
Lahinguväljal on sõdur väga tähtis ja kokkuvõttes, kui läheme kaevikuni, siis see sõdur, tema väljaõpe, see, kuidas ta on moraalselt ette valmistatud ühte või teist ülesannet täitma, on määrav. Kuid sõdur üksinda ei lahenda olukordi, mis lahingus võivad ette tulla. Seal otsustavad allüksused ja suuremad väeüksused. “Kevadtormil” me liidamegi neid koostööharjutuses.
“Kevadtorm” ongi võimalus, kus ma harjutan eri väeüksustes treenitud kompaniid kokku jalaväepataljoniks ja selle pataljoni võitlema brigaadi koosseisus. Tegema koostööd muude relvaliikidega, nagu näiteks suurtükiväe, pioneeride ja õhutõrjega. Kokkuharjutamises mängib tähtsat rolli Lääne kaitseringkonna Pärnu staap.
Tihti räägitakse, et selline õppus on ajateenijatele pingutus. Jah, üle poolele neist, kes saavad olema siin väljal, on see tõesti lõpp-pingutus, mille taga paistab reservi minek.
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)