Kuigi Eestis ei ole praegu võimalik supelrandade sinilippu taotleda, pole omavalitsustel jaksu selleks uut mittetulundusühingut asutada, küll kasutatakse agaralt Euroopa Liidu abiprogrammide raha.
Sinilipu püüdmine jääb esialgu unistuseks
/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
8. mai 2010, 09:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Supelranna või väikesadama puhtust näitavat ökomärgist varem välja andnud MTÜ Hoia Eesti Merd interneti kodulehel ripub juba mitmendat aastat teade, et 2008. aastal Eestis sinilippu taotluste vastuvõttu ei toimu. Põhjuseks MTÜ reorganiseerimine, mille jooksul "pole võimalik tagada programmi järjepidevat rahastamist ega koordineerimist".
Omavalitsused ei kiirusta
Pärnu abilinnapea Romek Kosenkraniuse sõnutsi saaksid huvilised ise mittetulundusühingu luua, et sinilipu andmist jätkata. "MTÜ loomine on rahvusvahelise koostöö küsimus," tõdes ta.
Pärnu linnavalitsus pole mittetulundusühingu asutamiseks samme astunud, eelistades kinnitada, et rand vastab niigi sinilipu nõuetele.
Valgerannale viie kuni seitsme aasta perspektiivis sinilipu saamise eesmärgiks seadnud Audru vald kavatseb randa vetelpäästevarustuse rentida alles siis, kui sinilipu kriteeriumid on täidetud.
Rahanappuses omavalitsused on siiski valmis kasutama iga võimalust, et supelrandu nüüdisaegseks muuta. Audru ja Häädemeeste vald said Eesti-Läti koostööprogrammi "Sinilipu poole Läänemere randadel" kaudu Euroopa regionaalarengu fondist raha. Tänu sellele võtavad Valgerand ja Kabli rand sel suvel puhkajaid vastu tundmatuseni muutunud ilme ja tänapäevaste suvitustingimustega.
Valgerannas ehitati vetelpäästetorn koos kõrvalhoonetega, rajati valgustatud jalgtee, paigaldati üldkasutatavad riietuskabiinid ja tualetid, ehitati laste mänguväljak, kiiged ja võrkpalliväljak. Kabli rannas ehitati teenindushoone, vetelpäästetorn, piknikukohad, puidust ja kivist jalgrajad, laste mänguväljakud, palliplatsid ja 60 auto parkimisplats.
Häädemeeste ja Audru valla eelarveosa projektis oli 678 632 eurot ehk 10,5 miljonit krooni. Sellest 85 protsenti tuli Euroopa regionaalarengu fondist.
Pärnu keskranna ümbrus saab uue näo
Pärnus rekonstrueeritakse Euroopa regionaalarengu fondi linnaliste piirkondade arendamise meetme kaudu 20. juuniks osa Rannapargist, kaasa arvatud keskranna juurde jäävad kõnniteed, vaateplatvorm ja mänguväljak. Viimane muutub kummist katte all erivärviliseks "teletupsumaastikuks".
2012. aasta septembriks peaks valmis saama 1,5 kilomeetri pikkune ja 2,5-3 meetri laiune puitkattega kergliiklustee rannapromenaadi otsast Papiniidu tänava pikenduseni.
Kosenkranius tõdes, et sinilipp on siiski rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedimärk, mis annab turistile kindlust. 2007. aastal jäid Stroomi ja Pärnu rand sinilipust ilma seetõttu, et mõne veeanalüüsi puhtusenäitajad ei vastanud sinilipu nõuetele.
"Julgen väita, et praegu vastab Pärnu rand nii vee kvaliteedi, tualettide arvu, rannavalve kui teiste näitajate osas sinilipu nõuetele," kinnitas Kosenkranius.