/nginx/o/2010/05/12/366258t1h2571.jpg)
Riigikontroll leiab vastlõppenud auditi põhjal, et riigi teenuste kättesaadavusele maakondades ei pöörata piisavat tähelepanu ja riigiasutuste võrgu kujundamiseks puudub tervikuna läbimõeldud kava.
Riigi teenuste kättesaadavus on kõige kehvem Varbla ja Kihnu vallas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnus on riigikontrolli auditi järgi kõige halvem ligipääs kodakondsus- ja migratsiooniametile (KMA). KMA teenusteni puudub tunni jooksul ligipääs 7 protsendil elanikkonnast ehk ligikaudu 6000 Pärnumaa elanikul. Üldine ligipääs KMA teenustele on Pärnumaal siiski rahuldav – halb ligipääs on 3 protsendil ehk 2874 pärnumaalasel.
Pensioniametile on Pärnumaal halb ligipääs 2189 inimesel ehk 2 protsendil elanikkkonnast.
Töötukassa teenustele on halb ligipääs 1834 pärnumalaasel (3 protsenti 15-62aastastest).
Kõige halvemini pääsevad Pärnumaal riigiasutuste teenustele ligi Varbla ja Kihnu elanikud.
Riigikontrolli auditis vaadeldi, kas need riigiasutuste teenused, mille taotlemiseks on inimesel vaja riigiasutusse kohale minna, on maakondades kättesaadavad, kas riigiasutustes ümberkorraldusi tehes arvestatakse teenuste kasutajate vajadusi ning kas ümberkorralduste kulud ja seatud eesmärgid on proportsioonis.
Ainult neljas maakonnas viieteistkümnest olid riigikontrolli poolt 2009. aasta andmete alusel analüüsitud nelja riigiasutuse klienditeenindused potentsiaalsetele klientidele kättesaadavad.
Kodakondsus- ja migratsiooniameti ja sotsiaalkindlustusameti kohalike pensioniametite ligipääsetavuse analüüsist võib järeldada, et isegi need teenused, mida osutatakse kõigis maakonnakeskustes, on halvasti kättesaadavad ligikaudu 30 000 inimesele kogu Eestis, mida on umbes niisama palju kui elanikke Põlvamaal või Jõgevamaal, Saaremaal või Valgamaal. Auditi tulemused näitasid, et kõige rohkem on probleeme teenuste kättesaadavusega Lääne-Virumaal ja Läänemaal, järgnevad Hiiu- ja Põlvamaa.
Kättesaadavaks luges riigikontroll teenuse siis, kui 95% maakonna inimestest jõuab ühissõidukit kasutades poolteise tunniga asulasse, kus paikneb teenust osutav asutus, ja ühissõiduki peatus ei asu tema elukohast linnulennul kaugemal kui kolm kilomeetrit. Maakonna piire analüüsis ei arvestatud, vaid klienditeeninduse kättesaadavuse hindamisel lähtuti asulast, kuhu saab ühissõidukiga kõige kiiremini.
Tulemusauditi osakonna peakontrolöri Tarmo Olgo sõnutsi on probleemid riigi teenuste kättesaadavuse tagamisel tõsisemad, kui üksnes arvud seda näitavad.
Riigiasutuste võrgu kujundamise üldisi põhimõtteid ei ole kokku lepitud, üleriigilise teenindusvõrgu arengut juhib ministeeriumide killustatud ning ametkonnakeskne arusaam asutuste paiknemisest ja järjest enam tehakse inimeste jaoks olulisi teenuste kättesaadavust puudutavaid otsuseid vaid rahakoti paksusest lähtuvalt.
„See ei ole õige, kui inimeste võrdse kohtlemise põhimõtet järgime vaid eelarvevõimaluste piires,“ ütles Olgo.