Pärnu noormehel Artur Kreitsbergil tärkas mõte kinkida mõnele Pärnu lasteaiale selline mänguasjariiul, kust mudilased võivad lelusid endale päriseks võtta ja tuua sinna teistele võtmiseks oma kanne.
Noormees pani laste rõõmuks üles lelude vahetamise riiuli
19. detsember 2013, 07:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just sellise pidevas uuenemises mänguasjadega täidetud riiuli kinkis Kreitsberg Pärnu Kellukese lasteaiale. Esimese seemne riiulisse kogus noormees sotsiaalmeedia vahendusel sõpradelt ja võõrastelt.
Eesti Mainori ettevõtluskõrgkoolis õppivat Kreitsbergi inspireeris heategevuslikule ettevõtmisele mittetulundusühing Mondo.
Mondo on arengukoostööle, maailmaharidusele ja humanitaarabile pühendunud sõltumatu Eesti organisatsioon, mille üks tegevusi on tutvustada noortele maailmas toimuvat dokumentaalfilmide kaudu.
“Kui noored on dokumentaalfilmid ära näinud, hakkavad nad enda koolis samu filme edasi levitama. Minagi korraldasin oma endises koolis, Pärnumaa kutsehariduskeskuses filmiõhtuid, kus näitasin õpilastele-õpetajatele dokumentaalfilme, mida olin ise näinud Poolas, kus käisin Mondo kaudu,” rääkis Kreitsberg.
Raamaturiiulist leluriiuliks
Peale filmi vaatamise Poolas osales noormees seal laste õigusi käsitlevatel koolitustel, mida korraldasid muu hulgas Unicef ja Poola laste õiguste ombudsman.
Üks loenguid korraldanud organisatsioone oli Varssavis tegutsev tänavalaste noortekeskus. Keskuse loengule järgnenud ajurünnakul esitasid osalised ideid asutuse (p)arendamiseks.
Sellel keskustelul jäi Kreitsberg vestlema teise koolitusel osalenud eestlasega omalaadsest raamaturiiulist. Tegu on ühes Eesti õppeasutuses asuva riiuliga, mis saab oma sisu ehk raamatud heategevuslikus korras. Kui õpilane leiab sealt midagi meelepärast, võib ta teose endale võtta. Ainus tingimus on, et võetu asemele tuleks tuua mõni teine raamat.
“Mainides sõna raamaturiiul, kuulis vestluskaaslane mind valesti ja kordas kulmu kortsutades: “Mis nukuriiul?” Mõistsin siis, et sedasama süsteemi, mida kasutati tema koolis raamatute puhul, annab rakendada teisiti, ehk riiuli sisuks võib olla midagi muud kui teosed,” meenutas Kreitsberg. Poolast koju naastes võttis ta eesmärgiks sisustada annetajate abiga mõnda Pärnu lasteasutusse nukuriiul.
Ta saatis kõigile Pärnu linna lasteaedadele meili, kirjutades soovist kinkida riiulitäis mänguasju. Kellukese lasteaed oli ainuke 14 lasteaiast, kes ettepanekust huvitus.
“Proovisin oma kunagise lasteaiaga ühendust saada, kuid kahjuks ei olnud helistamisest ja kohal käimisestki kasu, sest direktorit ma kordagi kätte ei saanud,” tuli lasteaedade leige huvi Kreitsbergile suure üllatusena.
Kogus ise lelud
Pärast Kellukese vastust alustas noormees mänguasjade kogumist ja pani oma Facebooki kontole üleskutse annetada Kellukese mudilastele mänguasju. Sel kombel kogunes 20 annetajalt kokku ümmarguselt 300 mänguasja.
“Samal ajal kui mänguasju kogusin, käisin Shalomi ja Samaaria mööblikauplustes abi palumas. Sain mõlemalt mööblit ja Shalom aitas riiulid lastaeda transportida. Mu poolõde Kati Skorikov maalis need siniseks ja kaunistas vahvate lastepäraste tegelastega. Kui värv oli kuivanud, tõstsime riiulid paika ja ladusime lelusid täis,” kirjeldas Kreitsberg.
Kellukese lasteaia direktori Marika Merila sõnutsi sujus koostöö noortega ladusalt ja lastel on koridori paigutatud mänguasjariiulist palju rõõmu.
“Meie täiskasvanutena ei oska alati vanade mänguasjade väärtust hinnata ega mõista, miks üks või teine asi lapsele huvi pakub. Lastele aga väga meeldib, kui nad saavad võtta riiulist endale lelu – mis siis, et kasutatud. Kohustus kodust korralik ja terve mänguasi asemele tuua õpetab neid igavaks muutunud esemest loobuma ja pakkuma seda kellelegi teisele,” kiitis Merila.
Direktori sõnade kohaselt on leluriiul mõne nädala koridoris elevust tekitanud ja edaspidi oleks ilmselt mõistlik selle sisu aeg-ajalt mudilaste eest varju jätta, et seda siis uuesti eksponeerida.
“Kui mänguasjad on kogu aeg silma all, ei pruugi lapsed enam neile tähelepanu pöörata. Et riiul elaks ja asjad omanikku vahetaksid, peame lapsi veidike tagant ergutama,” märkis Merila.