Kohus ei rahuldanud Audru voliniku kaebust kalafarmi suhtes

Audru volikogu liige Anne Seimar selgitamas kohtunik Annika Vendikule oma kaebusi. Foto: Urmas Luik

Tallinna halduskohus jättis rahuldamata Audru vallavoliniku Anne Seimari kaebuse, millega ta nõudis Audru kalakasvanduse detailplaneeringu kehtestamisotsuse tühistamist.

Audru vallavolikogu kehtestas Põldeotsa ja Saulepa külas Suurfarmi kinnistu (Audru kalakasvanduse) detailplaneeringu 14. mai 2009. aasta otsusega number 28. Audru vallavolikokku Keskerakonna valimisnimekirjas kandideerinud Seimar soovis selle otsuse õigusvastaseks tunnistamist ja tühistamist.

Kavandatava Audru kalakasvanduse projektvõimsus oleks    80 000 tonni vääriskala aastas ja investeeringu kogumaksumus küünib seitsme miljardi kroonini. Projekti veab AS FjordFresh Holding, mis kohtuprotsessi oli kaasatud kolmanda isikuna.

Looduskatastroofist  erastamiseni

Seimari kaebus oli esitatud populaarkaebusena, mille kohaselt kaevatav otsus rikub tema subjektiivset õigust puhtale elukeskkonnale ning perekonna ja eraelu puutumatusele. Seimar pidas sellega silmas kalafarmist haisu levikut oma elukohta, avalikult kasutatava rannaala saastamist roiskveega ja looduskatastroofi ohtu.

FjordFresh Holdingu väitel asub kaebaja elukoht tulevasest kalafarmist viie kilomeetri kaugusel, kuhu farmi mõju ei ulatu.

Ka vastustaja Audru vallavolikogu leidis, et kaebaja väited kalarapete haisust on liialdatud ning kaebaja stressi vähendaks oluliselt planeeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandega eelarvamusteta tutvumine.

Seimar esitas hulga kaebusi, mille põhjal rikuti detailplaneeringuga kehtinud valla üldplaneeringut, planeeringuala on ebaselge, ei hinnatud vajalikus ulatuses keskkonnamõju, kalakasvanduse juurde rajatava juurdepääsu tee alune maa-ala tulnuks kaasata planeeringu alasse ja vallavolikogu ei kaalunud kalakasvanduse asukoha valikul alternatiive.

Kohus nentis, et kaebaja ei ole viidanud ühelegi õigusaktile, mille alusel kohalikul omavalitsusel lasuks kohustus asukoha alternatiive kaaluda, sest tegemist on eraõigusliku isiku maaga.

Seimari väitel ei informeeritud avalikkust küllaldaselt detailplaneeringu algatamisest, ta ei saanud tutvuda kõigi dokumentidega ja teda takistati osa võtmast kalafarmi planeeringu avalikust arutelust.

Seimar viitas sellele, et planeeringu materjalid ei olnud avaliku väljapaneku ajal kättesaadavad valla veebilehel. Kohus märkis, et kaebaja teatele rikke kohta reageeriti samal päeval ja ligipääs taastati paari tunni jooksul.

Kohtu hinnangul ei ole tõsiselt võetav kaebaja väide sellegi kohta, et planeeringu avalikust arutelust osavõtu takistuseks oli kaebaja ja vallasekretäri vaheline sõnavahetus vallamajas.

Kohtunik nentis, et Seimar sai planeeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud vastuväidete suhtes valla seisukoha vahetult enne avalikku arutelu, kuid kuna arutelu hiljem korrati, oli tal küllalt aega vastusega tutvuda.

Vallavolikogu oli päri Seimari kaebusega, et Ametlikes Teadaannetes oli märgitud planeeringu algatajaks FjordFresh Holding, aga leidis, et tegemist oli eksitusega.

Seimari hinnangul on kalafarmi detailplaneeringusse kirjutatud seaduserikkumised, sest kehtiva õigusega pole kooskõlas merre ehitamine. Kohus leidis, et kehtiva õigusega ei ole välistatud merre ehitamine, seetõttu pole õigusrikkumistki.

Peale kõige eelmainitu ei saanud Seimari väitel Audru vallavolikogu kalafarmi planeeringu kehtestamise otsust üldse vastu võtta, kuna vaidlusaluse maa-ala erastamine oli ebaseaduslik. Kaebaja hinnangul pidanuks kohalik omavalitsus ilmsiks tulnud pettust uurima ning selleks ajaks peatama detailplaneeringu menetluse, ent volikogu liikmed polnud infost teadlikud.

Kohtunik märkis, et Suuresilla Suurfarmi maaüksuse erastamisega seotud Audru vallavalitsuse ja Pärnu maavanema korraldusi aastast 2003 ei ole vaidlustatud, need kehtivad ja praeguseks on kinnistul juba neljas omanik.

Ka juhul, kui maavanema järelevalve käigus selgub, et erastamine toimus vastuolus kehtivate nõuetega, pole võimalik maareformi-eelset olukorda taastada.

Kohtunik märkis, et olenemata maa erastamise järelevalve tulemustest, ei saa need mingil moel mõjutada suhteid vaidlusaluse planeeringu koostamisel ja kehtestamisel, kuna viidatud seaduste reguleerimisala ja eesmärk on erinevad.

Kohtus oli menetlusosalisena kaasatud kalafarmi planeeringu üle järelevalvet teostanud Pärnu maavanema esindaja, kelle kinnitusel oli detailplaneering koostatud planeerimisseaduses sätestatud menetlusnõuetele vastavalt.

Kohus ei tuvastanud lõppkokkuvõttes kaevatava haldusakti vastuvõtmisel selliseid menetlus- ja vormivigu, mis oleksid võinud rikkuda kaebaja kaebuses kirjeldatud õigusi ja mõjutada asja otsustamist.

Seetõttu tunnistati kohtunik Annika Vendiku allkirjastatud 16-leheküljelises kohtuotsuses Seimari kaebus põhjendamatuks ning rahuldamisele mittekuuluvaks.

FjordFresh Holdingu juhatuse liige Alar Oppar ütles Pärnu Postimehele, et Audru kalafarmi detailplaneeringuga alustati märtsis 2008 ja mais 2009 see kehtestati. Vahepealsesse aega mahtus kaheksakuuline üheteemavaidlus ornitoloogidega Audru poldri linnukaitsealale avaldatava mõju üle.

Kalafarm tuleb

Seimar alustas kohtulikku vaidlust juulis 2009 ja kümme kuud hiljem tuli halduskohtult otsus. Kaebuse esitamise ajal ei olnud Seimar veel Audru vallavolikogu liige, ta sai selleks mullu 4. novembril oktoobris toimunud valimiste tulemusel.

"Seimar ise on nii väljendunud, et tema huvi on takistada kalafarmi investeeringut," rääkis Oppar, kes tõdes, et selliste vastuolude selgitamine välisinvestoritele ja -kreeditoridele ongi sisustanud suurema osa tema ajast viimastel aastatel.  

Seimari väitel pole ta Opparile midagi sellist öelnud.

FjordFresh Holdingu juhatuse esimees Thorben Nielsen kinnitas Pärnu Postimehele, et kõigile kunstlikult tekitatud takistustele vaatamata Audru kalafarm tuleb.

Kolmanda isiku ehk Fjord-Fresh Holdingu kasuks mõisteti Seimarilt kohtukuludena välja 10 000 krooni, ettevõte taotles enda kantud kohtukulude hüvitamist 52 312.80 krooni eest.

Vastustaja ehk Audru vallavolikogu taotles menetluskulude hüvitamist 54 120 krooni eest. Seda taotlust ei rahuldatud põhjendusega, et planeerimismenetluses vajalike toimingute teostamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne ning kohtule esitatud tõendite alusel ei saa väita, nagu kasutanuks kaebaja oma kaebeõigust pahatahtlikult (sellele ei viidanud vastustajagi).

Kohtuotsuse suhtes võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvestades otsuse teatavaks tegemisest 14. mail.