Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel tunnustas täna Tihemetsas korraldatud "Kevadtorm 2010" lõpurivistusel õppusel osalenud kaitseväelasi, kaitseliitlasi ja reservväelasi.
Maaväe ülem tunnustas Tihemetsas "Kevadtormil" osalenuid
„Minu ees rivis ei seisa enam üksikud sõdurid, kes te olite 8-11 kuud tagasi, minu ees seisavad kokkuharjutatud üksused, mis on valmis tegutsema brigaadi koosseisus, see on "Kevadtormi" kõige tähtsam " tulemus. Minu ees rivis seisab jõud, ühine jõud,“ ütles õppuse üldjuht maaväe ülem kolonel Indrek Sirel lõpurivistusel. ""Kevadtorm" näitab väga hästi, et Eesti kaitseväe mudel, mis toetub reservile, on tõhus ja töötav.“
Kolonel Sireli sõnul on "Kevadtorm 2010" eesmärgid täidetud ning 1. jalaväebrigaadi üksused, sealhulgas Kalevi jalaväepataljon, on valmis täitma oma ülesandeid. „Esmane hinnang näitab, et Kalevi jalaväepataljon on saavutanud vajaliku väljaõppetaseme,“ märkis kolonel Sirel.
Tihemetsa õppesõiduväljakul oli üles rivistatud 1. jalaväebrigaad oma allüksustega ja Kaitseliidu üksus.
Maaväe ülem andis kaitseväe juhataja nimel eeskujulikele ajateenijatele üle allohvitseride auastmetunnused. Seersandi auastmesse ülendati 47 ajateenijat ja nooremseersandi auastmesse viis ajateenijat. Lisaks tunnustati õppusel osalejaid hinnaliste kingituste ja tänukirjadega.
Rivistusejärgselt alustasid allüksuste kolonnid liikumist koduväeosadesse Tallinnas, Paldiskis, Tapal, Jõhvis ja Võrus.
3.-22. maini Pärnu- ja Viljandimaal korraldatud õppusel osales kokku 3500 ajateenijat, kaadrikaitseväelast, reservväelast ja kaitseliitlast. Õppuse kordaminekus mängisid olulist rolli koostöövalmid Saarde, Abja, Halliste ja Karksi valla omavalitsus ning kohalike elanike vastutulelikkus.
"Kevadtorm 2010" eesmärk oli saavutada reservi arvatava pataljoni koostöövõime jalaväebrigaadi koosseisus. "Kevadtormi" esimese kahe nädala jooksul treenis 1. jalaväebrigaad eri väeüksustes 2009. aastal teenistust alustanud ajateenijate allüksused kokku üheks jalaväepataljoniks. Jalaväepataljoni koostööõppele järgnes kuuepäevane hindamisõppus, mille käigus maavägi hindas jalaväepataljoni ja toetusüksuste lahinguvõimet lahingutegevusele võimalikult lähedastes tingimustes. Jalaväepataljon harjutas kõiki tähtsamaid lahinguliike: viivituslahingut, kaitselahingut ja rünnakut.