Viimastel kuudel on vanametalli kokkuostuhind tõusnud eelmise aastaga võrreldes kaks korda. Rahulolu on põhjust tunda neil, kes oma kuuri või koduümbruse just praegu metallirisust puhastada otsustanud, kahjuks kasutavad olukorda ära vargad ja libaostjadki.
Pärnus ostavad vanametalli kokku OÜ Vakaru Refonda, OÜ Tolmetex ja AS Kuusakoski, neist viimasena nimetatu on suurim ostja nii Pärnus kui kogu Eestis.
“Võrreldes eelmise aasta aprilli käesoleva aasta aprilliga, on Kuusakoskisse toodud vanametalli kogused kordades suuremad,” kinnitas Kuusakoski Pärnu osakonna ostukorraldaja Toomas Kollamaa.
Must metall poole kallim
Metalli hind saavutas lae aprillis, kui Kollamaa sõnutsi kokkuostu väravas iga päev autodest pikk järjekord moodustus. Kuigi metallikogumine hoogustub igal kevadel ja sügisel, kui inimesed oma majapidamises suurpuhastust teevad, andsid tänavu kogumisele hoogu paksu lumega talv, mis maas vedelevat metalli varem kätte ei andnud, ning metalli nõudluse ja hindade tõus maailmaturul.
Praegu maksab must metall Pärnu kokkuostupunktides 2500-2900 krooni tonn. Kuusakoskist edasi kulgeb metall põhiliselt Hispaaniasse ja Aasiasse.
“Musta metalli hind on talvega võrreldes tõusnud poole võrra,” rääkis Kollamaa. “Viimati oli metallibuum 2008. aasta suvel. Kokkuostuhind on kasvanud ka värvilisel metallil, aga mitte nii palju. Hinna püsimist prognoosida on väga raske: praegu on veidi madalam kui aprillis, kuid mis toimub kuu aja pärast, ei oska keegi öelda.”
Keskmine klient tuleb kokkuostupunkti sõiduautoga, mille kärule on kuhjatud kuuri, garaa?i või talu koristamisel jalgu jäänud tööriistad, vanad masinavärgid, saunakatlad, potid-pannid, läbiroostetanud raudahjud ja muu kola. Kuusakoski pakub oma veokit, tellida saab nii haaratsiga veoautot kui konteinerit.
Kahtlased ärimehed
Lehekuulutustes või postidele-aedadele kleebitud kuulutustes reklaamivad end vahel kokkuostjad, kes lahkesti lubavad ära vedada nii autoromud kui muu metalli. Paraku on selline tegevus ebaseaduslik, kuna igasugune jäätmekäitlus vajab vastavat luba, mis niisugustel “ärimeestel” puudub.
“Metalli ostmine isikute poolt, kel pole jäätmekäitlusluba ja kes teevad seda sularaha eest, on Eesti Vabariigis illegaalne ja karistatav tegevus,” hoiatas Kollamaa kergeusklikke kliente. “Lehekuulutused pole õige asi. Kuidas määratakse selle metalli kaal? Kus seda kaalutakse? Sellised kokkuostjad väidavad klientidele, et kui müüa metall Kuusakoskisse, tuleb selle pealt maksta tulu- või käibemaksu. Tegelikult on Eestis vallasvara müük maksuvaba ning kui eraisik oma kodu juurest metalli kokkuostu viib, pole vaja tasuda mingit maksu.”
Tõusnud metallihindades näevad teenimisvõimalust vargadki: ööpimeduse varjus tehakse hoolsat kogumistööd nii maakodude ümber kui linnamajade garaa?ides. Kuusakoskis vaadatakse küll iga toodud metallilaadung üle, kuid suvalisele roostes saunakatlale pole ju peale kirjutatud, kas see kuulub kliendile, tema vanaemale või hoopis üleaedsele.
“Iga klient kinnitab kokkuostupunktis ostu-müügiakti oma allkirjaga, arveldamine käib vaid panga kaudu,” seletas Kollamaa. “Igast metallitoojast jääb jälg, paneme kirja, mis autoga metall toodi ja mida toodi. Väga eriliste asjade puhul lisatakse kirjeldus, aga iga torujupi kohta seda teha ei saa. Ent meie töötajatel on aja jooksul välja kujunenud hea kõhutunne ja kui tuuakse midagi kahtlast, seda vastu ei võeta.”
Mis ripakil, see ära
Lääne prefektuuri kriminaalbüroo juht Nils Sempelson ütles, et käesoleva aasta esimese nelja kuuga on Lääne prefektuuri teenindusalal toime pandud niisama palju metallivargusi kui möödunud aasta 12 kuuga kokku.
“Eriti on metallivarguste registreerimine tõusnud tänavu aprillis-mais,” tõdes Sempelson. “Oma osa on kindlasti sellel, et varem toime pandud vargused on äsja avastatud: inimesed on naasnud pärast talve suve- ja maakodudesse ning nüüd alles vargusest teada andnud. See talv oli ka erakordselt lumerikas, mistõttu talvekuude varguste hulk ongi väiksem. Kuritegude üldpilt on seevastu vastupidine: varguste koguarv on varasemate aastatega võrreldes kahanenud, kuid metallivarguste arv tõusnud.”
Varastatakse pea kõiki metallesemeid elektrimootoritest vanade põllutööriistade, elektrijuhtmete ja metallanumateni. Metallivaraste ringkond on Sempelsoni sõnutsi väga lai: on nii varem karistatuid ja politseile tuttavaid isikuid kui neid, keda peremehetuna näiv metallikuhil on ahvatlenud esimest korda süüteole.
Päris suurel hulgal varastatakse metalli just lageda taeva alt ja omanikuta tunduvatelt kruntidelt. Loomulikult ei vabanda niisugust teguviisi väide, et tegemist polnud sugugi vargusega, vaid tekkis vajadus võõrast krunti või põllumaad koristades metallist vabaneda.
Metallivargust avastada on pisut keerukam kui tavalist vargust: tihti ei tea omanikud, millal täpselt nad varast ilma jäid, sest metall on vedelnud aastaid järelevalveta kusagil põllul või mahajäetud hoonetes. Nii on politsei töö mõnevõrra raskendatud. “Vargaid on tabatud suisa teolt ja metalli kokkuostupunkte kontrollides,” ei pea Sempelson olukorda lootusetuks. “Vahel on varas metallikoormaga ise politseile kätte sõitnud. Need on juhtumid, kui politseipatrull on tavapärase liiklusjärelevalve käigus kahtlase sõiduki kinni pidanud ja seda kontrollima asudes on pagasiruumist või kärust leitud varastatud esemeid.”