/nginx/o/2016/11/11/6066241t1hc0c1.jpg)
/nginx/o/2010/05/25/373608t1hccd8.jpg)
Nädalavahetusel lasid Pärnu kalurid muuli ja Side tänava vahelisel alal vette 450 kunstkoelmut, mis marja täis kohaparvele vaat et paeluvamadki kui looduslikud kudemiskohad.
Kalurid tegid kohale armupesa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“See on niisama hea, kui magad voodis, aga lina alla ei pane. Varsti on voodi must ja kõntsane. Täpselt samuti on koelmutega: kui paned ikka puhta asja alla, läheb kala rõõmuga sinna kudema,” selgitas ettevõtmise algataja ning Japsi sadama kalurite esindaja, kutseline kalur Urmas Margus, miks kohad kunstkoelmuid mudasele merepõhjale eelistavad.
Marguse selgitusel on viimased 30 aastat kunstkoelmute vettesaamise eest hoolt kandnud kalateadlased. Sel kevadel aga selgus, et teadlastel napib koelmute vetteviimiseks ja väljatoomiseks raha. “Pidasime kaluritega nõu, et me võime selle asja tasuta ära teha,” sõnas Margus.
Mõistagi on kaluritel siin omakasugi mängus. Esiteks, mida suurem on koha taastootlusvõime, seda rohkem jagub neid end siinsetes vetes peremehena tundvate hüljeste ja kormoranide kõrvalt kaluritele. Teiseks pelgab Margus, et kui nad poleks koelmuid vette lasknud, oleks mõni ametnik äkki surfarite ja jahiomanike survele alla andnud ja kalurid rannast välja tõrjunud.
“Nüüd nad ei saa öelda, et seal midagi ei tehta,” märkis Margus.
Kunstkoelmud jäävad vette, kuni koha oma armuasjad aetud saab ehk umbkaudu jaanipäevani. Seejärel võivad kalurid oma töö vilju püüdma ja maitsma hakata.