Pärnu, Rapla ja Harju maakonnas on koostamisel Via Baltica teemaplaneeringud, mille eesmärk on viia rahvusvahelise tähtsusega Tallinna-Pärnu-Ikla maantee vastavusse esimese klassi maanteele esitatavate nõuetega. See tähendab tee laiendamist neljarealiseks, eritasandiliste liiklussõlmede, koguja- ja kergliiklusteede rajamist.
Sealhulgas pannakse Pärnumaal paika, kust ja kuidas hakkab kulgema maantee probleemsetes kohtades Libatse, Are aleviku ja Nurme silla lähedal, ning valitakse tulevase Pärnu ümbersõidu marsruut.
Pärnu maavalitsuse planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn, kui kaugele olete teemaplaneeringu ja marsruutide valikuga jõudnud?
Pärnu maavanem algatas teemaplaneeringu ja selle strateegilise keskkonnamõjude hindamise mullu veebruaris ehk üle aasta tagasi. Sellele eelnes koostöökokkuleppe sõlmimine maanteeametiga.
Järgnes lähteülesande väljatöötamine ja riigihange, mille tulemusena valiti planeeringu konsultandiks AS Teede Tehnokeskus ja keskkonnamõjusid hindab AS Kobras. Vahepeal on toimunud Pärnumaa töögrupi koosolekud, kuhu on kaasatud omavalitsuste esindajad.
Oleme jõudnud niikaugele, et on valminud teemaplaneeringu esmane eskiislahendus. Sellega on kõigil võimalik tutvuda avalikul väljapanekul homsest, 2. juunist kuni 10. juunini Pärnu maavalitsuses ning Paikuse, Tahkuranna, Häädemeeste, Halinga, Are, Sauga vallavalitsuses, Sindi ja Pärnu linnavalitsuses. Samuti on info üleval Teede Tehnokeskuse veebiküljel www.teed.ee.
Avalikud arutelud toimuvad järgmisel nädalal: 8. juunil Häädemeestel, Paikusel ja Uulus, 9. juunil Pärnu-Jaagupis, Ares ja Saugas ning 10. juunil Pärnu maavalitsuses.
Millised kohad on nõudnud kõige enam arutlust?
Väiksematest möödasõitudest olemasolevalt maanteelt on kindlalt tulemas Nurme ja Are õgvendus. Kaalutakse sedagi, kas teha väike möödasõit Libatsest või laiendada seal olemasolevat teed.
Arutasime, kui kaugel peaks Pärnu ümbersõit linnast olema, otsisime varianti, mis oleks linnale võimalikult lähedal, samal ajal tagaks kiire ja sujuva liiklemise.
Pärnu ümbersõidu suhtes on praegu välja pakutud neli varianti. Ümbersõit algaks kas (Tallinna poolt) enne Aret kõige kaugema ringiga, peale Aret või Nurme tee ristist, viimasena mainitu tagaks parema juurdepääsu neile, kes tulevad Audru-Lihula poolt, Saare- ja Läänemaalt Via Balticale. Neljas on kõige lühem variant, mis algaks Sauga ja Pärnu linna piirilt ja läheks läbi Pärnu linna Rääma raba äärest.
Kolm viimasena nimetatud varianti läheksid kõik ühest kohast üle Pärnu jõe, edasi läbi Sindi linna ja Paikuse valla ning lõpeksid Valga-Uulu maantee piirkonnas.
Need neli alternatiivi on välja pakutud ja nüüd peaks avaliku väljapaneku ja arutelu tulemusena selguma neist parim, millega minna edasi ja mida hakata täpsemalt välja joonistama, piltlikult öeldes kuni bussipeatusteni.
Peale põhimaantee peaksid tulema koguja- ja kergliiklusteed, nendegi asukohad tuleb siis paika panna. Näiteks Are puhul kavandatav möödasõit saaks uueks põhiteeks ja praegune tee jääb kogujateeks.
Missuguseid muresid teemaplaneering inimestele toob?
Paratamatult ei saa tulevikus enam põhimaanteelt iga talu juurde keerata, vaid tuleb sõita kogujateed pidi.
Ma arvan, et just praegu on väga õige aeg, kui kõik inimesed võiksid esimese eskiisitutvustuse (ning sügise poole teise eskiisitutvustuse) käigus kõik oma seisukohad ja mured välja öelda, et leida tõesti kõigile parim lahendus.