Suur galerii: president Ilves andis Pärnus üle tänavused teenetemärgid

Raido Keskküla
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

President Toomas Hendrik Ilves andis täna Pärnus Endla teatris riigi teenetemärgi 99 inimesele, pärnumaalastest pälvisid Valgetähe IV klassi teenetemärgi ajalootalletaja Aldur Vunk ja näitleja Jaan Rekkor ning Punase Risti V klassi teenetemärgi doonor Tiiu Parts.

“Eestlastena oleme kitsid kiitusega ja samas tunneme kohmetust, kui meid personaalselt tunnustatakse. Kogen seda aastast aastasse, iseseisvuspäeva eel teenetemärke andes. Ikka ütleb osa neist, keda Eesti riik oma kõrgeima tänuga tänab, et nad ei tea, mille eest või miks just neile see tunnustus langes,” sõnas president Ilves Endlas teenetemärkide üleandmisel. “Lihtne vastus kõlab nii: see on teenetemärk teie igapäevase pühendumuse, töökuse, kutsumuse, järjekindluse ning mitmel puhul ka vapruse eest.”

President rääkis, et sageli on see tunnustus meeskonnale, ettevõttele, asutusele ja samal ajal ometi isiklik tunnustus justnimelt teenetemärgi saajale, kes on osanud tugeva meeskonna luua ja seda hoida.

“Kindlasti kuulub suur osa meie tänust teie lähedastele nende toe ja mõistmise eest. Me kõik vajame seda kindlat kantsi, turvalist tagalat, perekonna ja sõprade omakasupüüdmatut tuge, mis annab meile jõudu olla edukas oma kutsetöös,” rääkis president Ilves. “On oluline, et me oskaksime igapäevaselt märgata kaaskodanike tublidust ja leiaksime hetke, et öelda kiitev sõna. Sellest on palju kasu, nii ühele inimesele kui meile kõigile.”

President märkis, et ta ei pea õigeks riigi teenetemärkide ülirohket jagamist, sest siis kaovad tunnustust pälvinud inimeste väärikad lood suurde massi ära. “Minu soov on aga, et iga Eesti teenetemärgi saaja tõuseks eeskujuna oma valdkonnas või veelgi laiemalt selgelt esile,” sõnas ta. “Te väärite seda. Teie teod muudavad Eesti tugevamaks. Teie tubliduse lood kokku näitavad Eesti suuremaks kasvamist.”

Valgetähe teenetemärgiga tunnustati meie andekaid teadlasi. Nende seas on Tartu ülikooli füüsika Instituudi direktor, teaduskeskuse Ahhaa idee üks algatajaid ja asutajaid, professor Jaak Kikas; Tartu observatooriumi direktor, teaduse populariseerija ja tudengisatelliidi ESTCube projekti üks eestvedaja Anu Reinart; Tartu ülikooli polümeersete materjalide tehnoloogia professor Alvo Aabloo, MTÜ Robootika tegevuse algata ja koordineerija, kes on edendanud Eesti osalust Euroopa tuumauuringute keskuses; Eesti taimekasvatuse instituudi direktor, põllumajandusteadlane ja sordiaretaja Mati Koppel; Tallinna tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituudi genoomika ja proteoomika professor Peep Palumaa, kelle uurimisvaldkondadeks on biokeemia, biotehnoloogia ning struktuurne ja meditsiiniline metalloproteoomika ja kes valiti esimese Eestis töötava teadlasena 1500 tipploodusteadlast koondava organisatsiooni EMBO (The European Molecular Biology Org) eluaegseks liikmeks;  mereteadlane ja matemaatik, Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituudi lainetuse dünaamika laboratooriumi juhataja akadeemik Tarmo Soomere, kelle labor on tõusnud rannikutehnika uuringutes maailma tippu; ajaloolane ja etnoloog, maa-arhitektuuri uurija, mitmete raamatute autor, Eesti vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi; folklorist, Eesti pärimuse, pühapaikade ja rahvameditsiini uurija Marju Kõivupuu; keeleteadlane, Tallinna ülikooli rakenduslingvistika professor Krista Kerge; filoloogiadoktor Silvi Vare, kes on koostanud kaheköitelise sõnaraamatu „Eesti keele sõnapered“; botaanik, meie üks paremaid taimetundjaid, teaduste akadeemia looduskaitse komisjoni liige ja ajakirja Eesti Looduspeatoimetaja Toomas Kukk; psühholoog, juhtimiskonsultant, Tallinna ülikooli emeriitprofessor Mare Pork.

Valgetähe teenetemärgi said mitmed kultuuritegelased: Eesti sisearhitektuuri ja tootedisaini elav klassik, kunstiakadeemia emeriitprofessor Mait Summatavet; isikupärase käekirjaga filmioperaator Rein Kotov, kes viimati filmis „Mandariinid“; kaasaja üks huvitavamaid Eesti heliloojaid Galina Grigorjeva; meie trompetikoolkonna eestvedajaid, muusika- ja teatriakadeemia õppejõud Aavo Ots, kes on juhatanud puhkpilliorkestreid nii Eesti laulupidudel kui ka Balti üliõpilaslaulupidudel Gaudeamus; koorijuht ja pedagoog, Raadio Laste laulustuudio ja Püha Miikaeli poistekoori juhendaja Kadri Hunt; Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia direktor, folklorist Anzori Barkalaja; tuntud ooperi-, opereti-, muusikali- ja tantsulavastuste looja Neeme Kuningas; Pärnu teatri Endla ja Eesti draamateatri näitleja Jaan Rekkor; teatri- ja filminäitleja, stepptantsija ja koreograaf Aleksandr Ivaškevitš Vene teatrist; maalikunstnik Kaido Ole; helilooja ja koorijuht, muusika- ja teatriakadeemia õppejõud Margo Kõlar; dirigent ja trompetimängija, 40 aastat puhkpilliorkestrit „Popsid“ vedanud Enno Tubli; maalikunstnik Kristiina Kaasik; muusikakultuuri edendaja, raadiosaate „Vibratsioon“ kauaaegne juht  Raul Saaremets ning ansambli J.M.K.E. solist ja kitarrist, iseseisvuse taastamise eelse Eesti protestimuusik Villu Tamme.

Kotkaristi teenetemärgiga tunnustas Eesti seitsmel välismissioonil teeninud kaitseväelasi – nooremveebel Tiit Roodenit ja nooremveebel Eiko Õimu; Kotkaristi said ka kolonel Aivar Kokka, kel on suured teened nii Eesti esmase riigikaitse arendamisel, maaväe väljaõppe tõstmisel kui ka meie üksuste ettevalmistamisel ohtlikeks missioonideks Afganistanis NATO juhitud operatsioonil, ja Kaitseliidu küberkaitseüksuse Tartu allüksuse juht, kaitseliitlane aastast 1990 Kuido Külm.

Eesti tänab üht tunnistajakaitse loojat ja arendajat, politseikapten Toomas Lõhmust keskkriminaalpolitseist ning politsei- ja piirivalveameti analüüsibüroo juhti, politseimajor Marilis Seppa, samuti Henno Kuurmanni ja Olari Valtinit kaitsepolitseiametist.

Tunnustuseks ettevõtluse edendamise eest said Valgetähe teenetemärgi Erkki Raasuke, kes oli osaline Eesti kaasaegse panganduse loomisel ja selle rahvusvaheliseks muutmisel, ent andnud oma panuse ka riigisektorisse; turismifirmade liidu juhatuse kauaaegne liige Anne Samlik Estravelist; meditsiinivaldkonna toodete arendaja Ruth Oltjer Chemi-Pharm ASist; Balti Spoon OÜ asutaja Edmund Smolarek, kes on ka Kuusalu valla suurim tööandja; Molycorp Silmet AS tegevjuht David James O’Brock-Kaljuvee, kes on panustanud oluliselt Sillamäe linna ja laiemalt Kirde-Eesti arengusse; teraviljakasvataja, maaelu ja ühistegevuse edendaja Jaak Läänemets Lääne-Virumaalt, kes juhib Eesti suurimat – 127 teraviljatootjat koondavat – teraviljakasvatajate ühistut; Saaremaa Piimatööstuse juhatuse esimees Andi Saagpakk; TransferWise leiutaja ja arendaja Taavet Hinrikus.

Eesti kui e-riik tänas ja tunnustas mitmeid infotehnoloogiavaldkonna edendajaid. Valgetähe teenetemärgi said küberturbespetsialist, e-valimiste usaldusväärsusele kaasa aitaja Renee Trisberg; elektroonilise side võrgu ja teenuste arendaja, Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu tegevjuht Jüri Jõema; Raul Parusk, kes algatas projekti „Vaata maailma“; IT-hariduse toetaja ja valdkonna edendaja Valdo Kalm EMT ASist; küberjulgeoleku valdkonna arendaja, riigi infosüsteemide ameti peadirektor Jaan Priisalu; Ahto Kalja, kes on olnud 12 aastat X-tee projektijuht ja selle arendaja, mis on viinud X-tee tunnustamiseni ka Soomes; tarkvaraarendusfirma ZeroTurnaround asutaja, informaatikadoktor Jevgeni Kabanov; E-Riigi Akadeemia Sihtasuse (eGA) tegevdirektor, X-tee loomise üks eestvedajaid Arvo Ott.

Kodanikuühiskonna ja demokraatia arendamise eest said Valgetähe teenetemärgid kuus aastat vabaühenduste liitu EMSL juhtinud Urmo Kübar; vabakonna edendaja, Praxise valitsemise ja kodanikuühiskonna programmi ekspert Hille Hinsberg; Eestist alguse saanud ja nüüd üleilmseks kasvanud koristustalgute „Teeme ära!“ algataja Rainer Nõlvak; Heateo Sihtasutuse ja Noored Kooli üks asutajatest Artur Taevere.

Teenetmärgi said ka side- ja teenindustöötajate ametiühingute pikaajaline esimees Õie Väljas; eestlaste lühifilmifestivali Estdocs algataja ja kauane eestvedaja Kanadas Ellen Valter; represseeritute ühenduse Murtud Rukkilille Ühing kauaaegne juht Enno Uibo; Alatskivi lossi taastamisetööde eestvedaja Külli Must; Kullamaal kohaliku elu edendaja, õpetaja Mai Jõevee Läänemaalt.

Eesti tunnustab oma arste ja sotsiaalelu edendajaid. Punase Risti teenetemärgi said neeruasenduse ja -siirdamise arendaja, kirurg Aleksander Lõhmus Tartu ülikooli kliinikumi kirurgiakliiniku uroloogia ja neerusiirdamise osakonnast; arstiteaduse edendaja, Tartu ülikooli kauaaegne anatoomiaprofessor, eestikeelse õpiku „Inimese anatoomia“ koostaja, emeriitprofessor Arne Lepp; androloog ja arstiteadlane Margus Punab Tartu ülikooli kliinikumist; staažikas lastekirurg Mari Majass Tallinna lastehaiglast; alkoholi- ja narkosõltlaste rehabilitatsiooniks loodud MTÜ Lootuse Küla asutaja ja eestvedaja Märt Vähi; vanemliku hoolitsuseta laste abistaja Maie Salum; sotsiaalelu edendaja, Hiiumaa puuetega inimeste koja ja Eesti kasuperede liidu pikaaegne juht Malle Kobin.

Hariduselu edendajatest said Valgetähe teenetemärgi kauaaegne Tartu koolijuht Helve Raik; keelekümbluse toetaja, Tallinna Läänemere gümnaasiumi endine direktor Valeri Novikov; folklorist ja pedagoog Ene Lukka-Jegikjan, kes asutas rohkem kui 20 aasta eest rahvamuusikaeriala Viljandi kultuurikolledžis, milleta poleks sündinud ka Viljandi pärimusmuusika festivali; eripedagoog ja autismipedagoogika üks teerajajaid Mai Suuder Tartust; rahvatantsuõpetaja, tantsuansambli „Sõleke“ looja ja juht Ene Jakobson; Eesti esimese äriharidust andva erakõrgkooli – Eesti kõrgema kommertskooli (EBS) – asutaja Madis Habakuk.

Eesti tunnustab neid, kes seisavad hea ja maailma avardava ajakirjanduse eest. Valgetähe teenetemärgi said venekeelse Postimehe ülesehitaja Viktoria Korpan; Eesti trükiajakirjanduse toimetamiskultuuri hoidja ja edendaja Tiina Reinart Maalehest; Rahvusringhäälingu kauaaegne väliskorrespondent Ameerika Ühendriikides Neeme Raud; kultuuriajakirjanik Jüri Aarma.

Riigi teenetemärgi said Pärnu muuseumi direktor, ajaloolane Aldur Vunk; Eesti ringhäälingumuuseumi ekspositsiooni üks loojatest, insener Mati Tähemaa, kes on ringhäälingu vallas töötanud üle 50 aasta; EASi kosmoseüksuse looja ja Eesti tudengisatelliidi projekti toetaja Madis Võõras; meremeeste väljaõppe ja meresõiduohutuse korraldaja Ants Ärsis.

Punase Risti teenetemärgi said üle saja korra verd loovutanud doonorid Kulle Leetla Jõgevamaalt, Tiiu Parts Pärnumaalt ja Kalev Palm Põlvamaalt.

Eesti tunnustab vähemusrahvuste eest seisjaid ja nende rahvusliku omapära hoidjaid. Maarjamaa Risti teenetemärgi said ersa rahvusliikumise üks liidreid ja ersade õiguste eest seisja Grigori Mussaljov Venemaalt. Valgetähe teenetemärgi saavad Eesti ukrainlaste kogukonna edendaja Vira Konõk ning siinse vene kogukonna ajaloo uurija ja talletaja, bibliofiil Aleksandr Dormidontov.

Sportlastest said riigi teenetemärgi vehkleja Julia Beljajeva, epee individuaalne maailmameister 2013. aastal; korvpallur ja korvpallitreener, Tallinna tehnikaülikooli spordikeskuse juhataja Heino Lill; pimedate ja vaegnägijate ujumise kauaaegne eestvedaja Rein Põldme; ligi 40 aastat Järvamaal noorte jalgpallitreenerina töötanud Viktor Mets.

Eesti tänab meie sõpru ja toetajaid välismaal. Kotkaristi teenetemärgi said USA Marylandi osariigi rahvuskaardi ülem, kindralmajor James Adkins, meie kaitseväega koostöö arendaja ja Eesti õhuväe kopteripilootide koolitusprojekti eestvedaja. Maarjamaa Risti teenetemärgid saavad Eesti julgeolekualase koostöö edendaja Ameerika Ühendriikidega, USA juhtiva Euroopa-eksperdina NATO laienemist toetanud Robert Nurick; endine USA alaline esindaja NATOs, kollektiivkaitse põhimõtte toetaja ja kindlustaja Ivo Daalder; arvutiteadlane, TCP/IP tehnoloogia väljatöötaja Vinton Gray Cerf, kelle  teadustööd on kasutatud Eesti e-riigi ülesehitamisel; aastate jooksul Rõuge vallas mitmeid kohalikku elu edendavaid projekte toetanud Alexander von Samson-Himmelstjerna Hamburgist Saksamaalt; Eesti hariduselu toetaja infotehnoloogia vallas, Tallinna tehnikaülikooli kaasajastamisele kaasaaitaja, Saksamaa Darmstadi ülikooli  mikroelektroonika professor Manfred Glesner; Eesti ja Läti kultuurisidemete arendaja, Arvo Pärdi ja Veljo Tormise loomingu tutvustaja Maris Ošlejs, akadeemilise koori Latvija direktor; EASi välisinvesteeringute ja turismisuuna esindaja Jaapanis Kosaku Yamaguchi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles