Jaanus Torrim: Festival kulmineerub oreli pühitsemisega

Eliisabeti kiriku peaorganist ja Pärnu orelifestivali kunstiline juht Jaanus Torrim. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Reedel, 4. juunil avatakse Eliisabeti kirikus Pärnu VIII orelifestival Pärnu muusikakooli oreliklassi õpilaste kontserdiga. Suve lõpuni saab igal reedel festivali raames nautida suurepäraseid orelikontserte.

Kahjuks ei saa hansapäevadeks valmis kiriku barokkorel, hilinenud rahastamise tõttu avatakse orel pidulikult festivali lõpus 27. augustil.
 

Eliisabeti kiriku peaorganist ja Pärnu orelifestivali kunstiline juht Jaanus Torrim, Pärnu orelifestival rõõmustab kontserdipublikut juba kaheksandat aastat. Mis on seekordsel festivalil uut?

Jätkub kogu suve läbiva ürituse traditsioon. Rõõmu teeb meie enda Pärnu muusikakooli oreliõpilaste jõudmine sellisele tasemele, et nad saavad festivalil mängida. Kuus aastat õppinud noored juba oskavad midagi ning seekord võivad kätt proovida suurte mängijate kõrval.

Orelit õpib minu juhendamisel kuus noort: Erich Loob, kes juba on konkursse võitnud, sel aastal lõpetavad õpingud Johanna Kakko ja Maarja Kallit, veel õpivad Aita-Liis Torrim, Karoliina Itter ja Deivi Õis.

25. juunil esineb festivalil Ines Maidre, 2. juulil üllatavad kontserdil Aabi Ausmaa ja Piret Aidulo, orelit ega trombooni pole korraga siin varem kõlanud. Taasiseseisvumispäeval, 20. augustil mängib neljal käel oreliduo Tiia Tenno ja Hille Poroson. 27. augustil, pärast oreli pühitsemist lõpetavad festivali Toomas Trass ja Jaanus Torrim kontserdiga kahel orelil.

Tänavune orelifestival on mõnes mõttes ootusest kantud: selle kulminatsiooniks kujuneb Eliisabeti kiriku oreli avamine. 70 aastat pole Eesti orelimeistrid Eesti kirikutesse midagi nii suurt ehitanud. Meie orelimeister Hardo Kriisa saab tänavu 70- ja tema firma Kriisa Oreliehitus 124aastaseks.

Missugune uus orel tuleb? Miks selle avamiskuupäev edasi lükkus?

Orelit võib nimetada nii barokk-, koori- kui vitraaþoreliks või ehitaja nime järgi Kriisa oreliks. Instrumendi registrite loetelu on koostatud selliselt, et seal oleks võimalikult hea mängida barokkmuusikat. Päris palju on keelregistreid, mis on oreli ühed kallimad elemendid.

Huvitav on seegi, et temas on koos peaaegu kõik oreliehituse tehnilised stiilid. Eriline on prospekt ehk oreli nähtav osa. Eesti kunstniku Rait Präätsi kavandatud töö on ainulaadne: sellist prospekti ehitusstiili, kus oreliviled asetseksid ümber roosakna, pole ma mujal maailmas näinud.

Muidugi lootsime, et orel saab valmis 25. juuniks, aga midagi pole teha, rahavood pole küllalt kiiresti tulnud ja selle taha on jäänud hulk tellimusi. Oreliasju ei saa poest osta, need detailid valmistatakse käsitööna ja eritellimusel.

Tegelikult pole meil ju linnaga kokkulepet, kõik on olnud vastastikune hea tahte avaldus. Tundub, et linn pole häiritud oreli avamise edasilükkumisest.

Hansapäevadel on tohutult palju inimesi ja rõhk on siiski hansaüritustel, nii suur ja oluline asi nagu oreli avamine jääks tahes-tahtmata muude ürituste varju. Nüüd on linnal võimalus seda instrumenti oma linna orelifestivalil presenteerida ja ta saab kindlasti suure kõlapinna.

Kui palju uus orel maksab ja mis ehitusjärgus on instrument praegu?

Oreli kogumaksumus on 3,2 miljonit krooni, millest praegu on puudu vaid 90 000. Viimane rahasüst linnalt, kultuuriministeeriumilt ja kultuurkapitalilt tuli siis, kui olime kaks kuud ehitamisgraafikust maas. Suurim rahastaja on linn 2,8 miljoniga, mis viie aasta peale jagatuna pole kuigi suur summa.

Praegu on tööd graafikus, 27. augustiks peab kõik valmis saama. Kõik detailid on olemas, oreli sisust on nii-öelda süda, kopsud ja veresooned paigas, kohe hakatakse peale panema häälepaelu. Paari nädala pärast valmib pult.