Pärnumaa rannajoon ja selle saared on ihaldusväärne ehitusplats neile, kelle kinnistud algavad veepiirist ja kes tahavad nautida eraomandi püha puutumatust, mõnikord paraku seadusi eirates.
Kohus kohustab Manilaiult lammutama neli puitelamut
2. juuni 2010, 10:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veepiiri ligi omatahtsi ehitistega trügijad vilistavad ranna- ja kaldakaitse piirangutele, looduskaitseseadusele ning ehituskeeluvööndile ja püüavad hiljem hästi valitud sõnastuses väita, et need ei olegi ehitised otseses tähenduses.
Keskkonnainspektsiooni ametnikud ajavad aga rangelt seadusega kooskõlla viimise rida ja seljatavad kohtu abiga põikpäisemaidki omavolitsejaid. Pärnumaal on selle kohta kaks näidet, mõlemad Tõstamaa vallast.
Kaks näidet
Esimene neist käib Ermistu järve veepiirile 2007. aasta mais ehitatud ümarpalkidest sauna kohta. Ehitis kerkis Tõhela-Ermistu hoiualale jäävale järvega piirnevale kinnistule, mille omanik on Signe Unt. Naine otsustas ihupesuasutuse panna vaiadele ega vaevunud kelleltki kooskõlastust või luba küsima (EPL 20.05.10).
Isetegevuslik saun hõlmas veekaitse- ja ehituskeeluvööndit ja keskkonnainspektsioon kohustas oma ettekirjutusega ehitise lubamatult alalt ära viima. Aeg läks, saun püsis, nutikas omanik asendas ehitise postvundamendi "metallsuuskadega" ja väitis, et seda ei saa seaduse mõttes enam ehitisena käsitleda. Keskkonnainspektorid jäid teistsugusele arvamusele ja kohtuveskid jahvatasid paar aastat, kuni Tallinna ringkonnakohus jättis mais jõusse sauna likvideerimise nõude.
Teine näide Tallinna halduskohtus maa- ja ehitiseomanike tõekspidamistele vastukäiva otsuse kohta on tuua Manija saarelt. Selle otsusega (7. mai 2010) jääb jõusse keskkonnainspektsiooni ettekirjutus Raina ja Raili Pärnale likvideerida Manija maastikukaitsealal ehituskeeluvööndisse püstitatud neli puitmajakest.
Neist kolme esimese ehitamise avastas keskkonnainspektor juba 2001. aasta 19. septembril. Toona oli kinnistu omanik Pärnu ettevõtja Raimond Pärn, praeguste omanike isa, kellele seadusvastase ehitamise eest määrati trahv 15 päevapalka ehk 795 krooni.
Kinnistu omanik hakkas otsima enda tegevuse põhjendusena seaduseauke, eiras ettekirjutust ja nii seisid palkmajad püsti ka pärast 2004. aasta 1. märtsi.
Raimond Pärnal oli keskkonnainspektorite lauale lükata eksperdi arvamus, et need ei olegi hooned, sest asuvad maakivide peal, ja ta nõudis ettekirjutuse tühistamist. Keskkonnainspektsioon tellis vastu uue ekspertiisi ja jäi seisukohale, et ümarpalkmajad on ehitised kõige otsesemas mõttes: inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikud asjad, mille asukohta ei suuda nende omanik omal jõul muuta ja mille teisaldamine on võimalik üksnes abivahendeid kasutades.
Ületas kannatuse
Keskkonnainspektsiooni Lääne regioon tegi läinud aasta 26. veebruaril Raina ja Raili Pärnale ettekirjutuse, mis kohustas neid maastikupildist kaotama ligi kümnehektarisel Manija kinnistul Manija maastikukaitsealal ehituskeeluvööndis asuvad hooned. Tähtaeg oli 31. märts 2009. aastal. On 2. juuni 2010 ja neli puitmaja vaatab endiselt Manija sadamast võttes kurakätt üle mandrist lahutava ligi kilomeetrilaiuse väina.
Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni peainspektori-nõuniku kohusetäitja Aavo Sempelson on Pärnade juhtumiga paarisaja hektari suurusel pärandkultuurmaastikuks tunnistatud laiul tegelnud viimased paar aastat. Varasemast on mahukat kausta sirvival inspektoril tuua ilmekas näide.
"Raimond Pärn saatis meile 2004. aasta aprillis pildid, kus ta teisaldab kahte maja, et näidata, nagu oleks majad kergelt teisaldatavad ega ole kohtkindlad. Teisaldatud majad jäävad oma uues asukohas ikkagi ehituskeeluvööndisse. Samal ajal on Raimond Pärn jätnud tähtajaks koostamata detailplaneeringu ehituskeeluvööndi vähendamiseks, nagu vallavalitsus seda nõudis," selgitab Sempelson.
Keskkonnainspektsiooni ettekirjutuse täitmise asemel kaebasid õigusteaduses pädevad õed Pärnad keskkonnainspektsiooni kohtusse.
Kaebajate hinnangul ei ole ettekirjutuses käsitletud ja Manija kinnistule 2001. aastal paigaldatud vundamendita majad ehitised 2003. aastani kehtinud planeeri-mis-ehitusseaduse kohaselt ja hiljem kehtima hakanud ehitusseadus on vastuolus põhiseadusest tuleneva õiguskindluse põhimõttega.
Õed Pärnad ei nõustu väitega, et palkmajad rikuvad pärandkoosluse ilmet ega sobi maastikukaitsealale, sest need on nägusad, keskkonnasõbralikud ja on kinnistul paiknenud juba kaheksa aastat.
Vastustaja ehk keskkonnainspektsioon kinnitab, et nende ettekirjutuse eesmärk on viia tegevus Manija maastikukaitsealal kooskõlla seadusega, et looduskaitseseaduse alusel kehtestatud ehituskeeluvööndis ei asuks ebaseaduslikke ehitisi. Selleks on kaks võimalust: omanik kas taotleb keskkonnaametilt ehituskeeluvööndi vähendamist või likvideerib ehitised.
Looduskaitseseaduse 40. paragrahvi 3. lõike järgi võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit vähendada keskkonnaameti nõusolekul.
Manija maastikukaitseala valitseja keskkonnaamet on arvamusel, et kõnealused majad risustavad saare pärandkultuurmaastiku ilmet ja tuleb kinnistul mujale paigaldada.
Vastaspooled ei vaidle selle üle, et ligi kümne hektari suurusele kahest katastriüksusest koosnevale Manija kinnistule püstitatud neljal ümarpalkidest hoonel ei ole ehitusluba ja need asuvad ehituskeeluvööndis, mida ei ole vähendatud.
Vaidlus käib selle üle, kas ümarpalkidest majad on hooned ja kas nende likvideerimise otsus on põhjendatud.
Kaebavad edasi
"Ebaseaduslikud ehitised on jätkuvalt probleem, ehkki mitte nii terav nagu ehitusbuumi ajal," nendib keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul. "Nendega seotud protsessid on väga pikad ning aeganõudvad, nagu näitavad ka kõnealused juhtumid. Mida varem me ebaseaduslikest ehitistest teada saame, seda parem, sest algusjärgus ehitustegevust on veel võimalik peatada."
Tuul kinnitab, et ehituskeeluvööndisse ulatuvat ehitust võib plaanida vaid juhul, kui on saadud nõusolek vähendada keeluvööndit. "Praktika näitab, et tihtipeale pannakse ehitis püsti ja alles siis, kui probleem on tekkinud, hakatakse nõusolekuid taotlema," tõdeb ta.
Looduskaitseseaduse järgi on meresaartel ehituskeeluvöönd 200 meetrit tavalisest veepiirist. Selle vööndi vähendamist saab taotleda kinnistu omanik üld- ja detailplaneeringu kaudu ning keskkonnaameti vahendusel keskkonnaministri allkirjaga sellekohase dokumendi omanikuna.
Manija kinnistu üks omanikke Raina Pärn vastab Pärnu Postimehele, et nad kasutavad edasikaebamise õigust. "Leian, et kohus on otsuses jätnud olulistes õiguslikes küsimustes seisukoha võtmata, kuid nimetatud juhtumi puhul tuleb seda vältimatult teha," märgib ta.
Tallinna halduskohtu otsuse peale edasikaebuse esitamise tähtaeg kukub 7. juunil.
Manija vaidlusalused majad
• Manija saarel ehitab Manija kinnistu omanik Raimond Pärn 2001. aastal ehituskeeluvööndisse kolme palkmaja. Keskkonnainspektsioon teeb ettekirjutuse ja trahvib teda 15 päevapalga ehk 795 krooniga.
• Tõstamaa vallavalitsus algatab Manija kinnistu detailplaneeringu, Pärn ei koosta seda tähtajaks ja vallavolikogu tühistab novembris 2004 sellekohase otsuse.
• Omanik ei lõpeta ehitamist ega konserveeri ehitisi. Mais 2004 tõdeb keskkonnainspektsioon, et kaks palkmaja on tõstetud kinnistul teise kohta ja juurde ehitatud neljas maja.
• Manija kinnistu koosneb kahest katastriüksusest, mille suurus on 8,65 ja 1,59 hektarit. Vaidlusalused palkmajad asuvad suuremal kinnistul, mille omanikud on õed Raili ja Raina Pärn.
• Keskkonnainspektsioon teeb veebruaris 2009 ettekirjutuse likvideerida Manija maastikukaitsealal ehituskeeluvööndis olevad hooned, tähtaeg on sama aasta 31. märts.
• Looduskaitseseaduse järgi on ehituskeeluvöönd meresaartel 200 meetrit tavalisest veepiirist.
• Mais 2009 esitavad Pärnad kohtule ettekirjutuse vaide, taotledes keskkonnainspektsiooni ettekirjutuse tühistamist.
• Mais 2010 teeb Tallinna halduskohus otsuse, millega jätab rahuldamata Raili ja Raina Pärna kaebuse ja jõusse keskkonnainspektsiooni ettekirjutuse.
• Raili Pärn teatab Pärnu Postimehele, et kaebab halduskohtu otsuse edasi Tallinna ringkonnakohtusse.
Andmed: Pärnu Postimees, keskkonnainspektsioon,
Tallinna halduskohtu otsus