Avatud Loovuse salong pakub töötutele tuge ja tegevust

Sõbralik tegevus ja mõttevahetus Avatud Loovuse salongis tekitavad inimeses turvatunde ja lisavad päevale värvi, usub Reti Üpraus. Foto: Ants Liigus

Pärnu bussijaama hoone teisel korrusel Ringi 3 tegutseb Avatud Loovuse salong, mille eesmärk on aidata tuua töötud inimesed tagasi tööhõivesse, kasutades selleks eri teraapia- ja nõustamisviise.

Olgu öeldud, et kõik teenused on tasuta, rahastajaks Euroopa sotsiaalfond, toetuste koordinaator on Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove ning vähesel määral Eesti riikki.

Abiks töötutele

Avatud Loovuse salong kujutab endast rahumeelselt roheliste seintega hubast ruumide kompleksi, mis avatud tööpäeviti 10-18. Sinna võib astuda sisse igal ajal ja liituda endale sobiva teraapiagrupiga. Esmaspäeviti on kohal tervisenõustaja, teisipäeviti antakse tööhõivenõu ja õigusabi, kolmapäeviti arvutiõpet ja neljapäeviti saab soovija omale sobival kellaajal ühineda kunstiteraapia grupiga. Reedeti tegutsevad draamateraapia rühmad.

Loovussalong avas uksed korraga nii Pärnus kui Tallinnas. Tallinnas asub see Pärnu maantee 82/88. Ettevõtmise taga on Reti Üpraus ja Alex Trope ning MTÜ Loovkunsti Ühendus.

Üpraus ja Trope õpivad Tallinna ülikoolis kunstiteraapiat, Trope kaitses äsja sotsiaalteaduste magistritöö, Üprausil seisab ees kunstiteraapiate lõputöö.

Hakkajad kunstiterapeudid on veendunud, et kunstiteraapia süsteemne kasutuselevõtt aitab inimestel oma eluga paremini toime tulla. Mõlemad on töötanud aastaid vangide ja vanglast vabanenutega ning näinud kunstiteraapiate head mõju.

Avatud Loovuse salongi rajamiseks kirjutasid Üpraus ja Trope projekti, mis on mõeldud töötute aitamiseks: oodatud on pikaajalised töötud, 16-24aastased tööta noored, eesti keelt mittevaldavad inimesed, sõltuvusprobleemidega inimesed, vanglast vabanenud ja kriminaalhooldusalused. Ühesõnaga need inimesed, keda vaevab toimetuleku mure, kelle hinge ja enesekindlust närib töötaolek.

"Me ei saa garanteerida tööd, aga me sooviksime toetada ja aidata teil ennast leida. Elu töötuna võiks võtta kui järelemõtlemise aega. Ega lõputult jõua CVga ringi joosta. See tekitab stressi ning mure nahka võib terviski minna," rääkis Üpraus.

Üks ja ainus elu

Teraapilise kunsti puhul pole kunstianne vajalik. Käeline tegevus ja eksootiliste pillide helid rahustavad ja viivad mõtted õigele teele, juhatades tasapisi probleemide juurteni.

Üpraus on seda meelt, et elu tuleb õppida väärtustama igasugustel hetkedel. Võib-olla tahame vahel liiga palju, peame ehk õppima vähem tahtma või tahtma midagi muud. Ehk on maailm muutunud meie ümber ülearu materiaalseks ja inimeseks olemiseks ei jäägi aega. Elu koosneks justkui ainult tööst, rahast ja muredest. Teraapiatundides õpitakse kuulama, väljendama ja väärtustama oma tundeid, aidates abivajajal saavutada sisemist tasakaalu.