Inspektorid alustavad Pärnumaal lõkete kontrollimist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raido Keskküla
Copy
Lõke.
Lõke. Foto: Urmas Luik

Tänasest kehtib Eestis päästeameti peadirektori käskkirjaga kehtestatud tuleohtlik aeg ja seoses sellega hakkavad Lääne päästekeskuse tuleohutusjärelevalve inspektorid Pärnumaal kontrollima lõkete tegemise ohutust ja annavad inimestele vajadusel nõu. Suuremad reidid on planeeritud nädalavahetustele ja puhkepäevadele.

Tuleohtlik aeg tähendab, et kuluhein ja metsaalused on kuivad ja lõke peab olema neist tavapärasest kaugemal. Kui muul ajal peab üle ühemeetrise läbimõõduga tule ja avaliku lõkke tegemisel lõkkekoht paiknema vähemalt 15 meetri kaugusel mis tahes hoonest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast, kuid tuleohtlikul ajal vähemalt 20 meetri kaugusel, teatas Lääne päästekeskuse pressiesindaja.

Metsas või  taimestikuga kaetud aladel tohib tuleohtlikul ajal  lõket teha ainult selleks ettevalmistatud kohtadel, näiteks riigimetsa majandamise keskuse (RMK) puhkekohtades.

Järelevalveta lõketest läheb väga sageli põlema kulu ja kuna inimest pole valvamas ei lõket ega kulu, on sellised põlengud sageli mitmehektarilised ning tuleohtu satuvad kõrvahooned, elumajad ja mets. Tänavu on kulupõlenguid olnud juba üle 600.

Seetõttu kontrollivad inspektorid just seda, kuidas tuleohutusnõudeid lõkke tegemisel järgitakse.  

Planeerides lõkke tegemist, tuleb jälgida, et ei puhuks tugev tuul, jälgida tuleb tuule suundagi, et sädemed ei kanduks hoonetele ja suits ei häiriks naabreid. Samuti tuleb lõkkekoht ette valmistada, puhastades lõkkeaseme ümbruse 0,5 meetri raadiuses kuluheinast ja muust kergesti süttivast materjalist, mis  võib süttida ja tule maastikule edasi kanda, samuti võib tuleaseme ümbrust aeg-ajalt kasta veega.

Lõkke süütamise ajaks peab selle juures olema tagatud esmaste kustutusvahendite olemasolu, milleks on kõige efektiivsem ämber või kaks veega või kastekann. Samuti ei tohi lõket jätta järelevalveta jag lõkkease tuleb tuletegemise lõppedes üle kasta, et ei tekiks hilisemat sädemete kontrollimatut levikut kuluheina ega maastikule.

Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise tuleohutusnõuete rikkumise eest võib määrata väärteokorras karistuseks kuni 800 eurot rahatrahvi.

Kulu põletamine on Eestis endiselt aasta ringi seadusega keelatud ja rahatrahviga karistatav tegevus.

Tagasi üles