Rahvaliidust lahkus kongressi järel poolsada pärnumaalast

Rahvaliidu Pärnumaa ühenduse esimehe ülesandeid täitma valitud Ülle Varik pole kindel, et erakond riigikogu valimistel Pärnumaal oma nimekirjaga välja tuleb. Foto: Urmas Luik

Rahvaliidu Pärnumaa ühenduse juht Vilja Alamaa on üks poolesajast inimesest, kes kolme nädala eest iseseisvana jätkata otsustanud Rahvaliidu kongressi järel Pärnumaal erakonnast lahkunud.

Enne kongressi kuulus Pärnumaal Rahvaliitu 759 inimest, selle nädala seisuga on liikmeid 714. Erakonnaga liituda on samal ajal soovinud üks inimene.

Pikemaks ajaks ookeani taha sõitnud Alamaa andis oma lahkumissoovist teada läinud nädalal erakonna maakonnaühenduse juhatuse koosolekul ja kiirkorras valiti tema asemel ametisse senine aseesimees, Lavassaare vallavolikogu esimees Ülle Varik.

Varik on üks neist, kes enne 23. mail Jõhvis toimunud kongressi kuulutas, et toetab  Rahvaliidu ühinemist Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga.

Ehkki ühinemine hääletati maha, ei kavatse Varik Rahvaliidust lahkuda. Siiski ei põle ta enda väitel soovist aktiivselt tegutseda partei kriisist väljatirimise nimel. “Ütlesin, et täidan esimehe kohuseid erakorralise konverentsini,” sõnas ta.

Kindel kandidaat puudub

Rahvaliidu aseesimees, Are vallavanem Jaanus Männik rääkis, et Rahvaliidu (enne 2000. aastat Eesti Maarahva Erakonna, R. M.) Pärnu maakonnaühendust on seni juhtinud eeskätt kohalike omavalitsuste juhid: Uno Annus, Riho Erismaa, Vello Tiidermann, Vilja Alamaa ja Ants Järvesaar.

“Kindlasti sobib see amet kõige paremini valimistelt mandaate saanud rahvaesindajatele, nii ka Lavassaare volikogu esimehele Ülle Varikule,” arvas Männik. “Sobivad kandidaadid on praegu kindlasti Rahvaliidu Pärnu linnaühenduse juht Kalju Kupper või endiselt nooruslik kunagine parlamendiliige Ants Järvesaar.”

Varasemat riigikogulast Järvesaart näeks meeleldi Pärnumaa ühendust juhtimas Varikki.
Järvesaar kostis säärase pakkumise peale: “Udujutt! Eks räägitud ole igasuguseid jutte, aga selle suhtes ma olen küll kindel, et seda ametit ma vastu ei võtaks. Ma ei ole enam poliitikas aktiivne tegutseja.”

Küsimusele, kes tema arvates sobiks sellesse ametisse, vastas Järvesaar: “Loomulikult oleks Männik parim, tal on selleks absoluutselt kõik omadused, aga ta ei taha.”

Männik on korduvalt leheveergudelgi mõista andnud, et suures poliitikas tal ambitsioonid praegu puuduvad.

Rahvaliidu maakonnaühenduse erakorraline konverents otsustati kokku kutsuda 28. juuniks kell 18 Vana-Pärnu päevakeskuses. Kohaletulnud peavad ametisse hääletama nii kohaliku juhi kui välja pakkuma erakonna esimehe kandidaadi ja võimalikud aseesimehed. Rahvaliidu esimees on kavas valida 3. juulil Nõos erakorralisel kongressil.

Kes sobib juhiks?

Just uuest esimehest sõltub Variku hinnangul, kas erakond jääb Eesti poliitmaastikul ellu. “Rahvaliit jääb püsima vaid siis, kui suudetakse leida tugev juht,” nentis ta.  

Järvesaar arvab, et üleeile erakonna esimehe kandidaadiks välja käidud Juhan Aare tooks Rahvaliidu senisest positiivsemalt pildile.

“Tegelikult meeldiks, kui erakonna juhiks saaks hoopis mõni naisterahvas. Naised oskavad paremini kuulata ja inimesi koos hoida,” rääkis Järvesaar.

Männiku hinnangul sobiks erakonna juhiks hästi Tartu rahanduse abilinnapea Karin Jaanson. “Ta on väga hea analüütik, asjatundja, esineja ja kirjutaja,” iseloomustas ta. “Samuti sobib Vello Tafenau Lääne-Virumaalt: eelmise riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees, ettevõtja, tõsine ja aateline rahvaesindaja.”

Lahkujad

Rahvaliidu Pärnumaa ühendusest lahkujate arv lähiajal Variku arvamust mööda enam hüppeliselt ei kasva. “Ma arvan, et kes olid minejad, läksid kohe ära,” sõnas ta.

Ometi leiab lahkunute seast mitu seni juhtpositsioonidel olnut. Eile oli erakonna kodulehel tühi nii Are, Audru, Häädemeeste, Saarde kui Vändra allorganisatsiooni juhi koht.

Tuntumaid hiljuti erakonnast äraläinud pärnumaalasi on Paikuse vallavanem Kuno Erkmann, kes ütles, et see oli tal väga kaalutletud otsus ja praegu on ta apoliitiline vallavanem, kes pole ühtegi erakonda astunud ega plaani seda niipea teha.

“Ei ole mõelnud,” kostis Erkmann vastuseks küsimusele, kas ta plaanib riigikogu valimistel kandideerida. “Minuga pole keegi sel teemal rääkinud ja mul pole sellele küsimusele praegu vastust.”


Kuno Erkmann,
eksrahvaliitlane:
“Kui inimesed suudavad omavahel püsivaid kokkuleppeid sõlmida, on Rahvaliidul tulevikku. Kui jätkub omavaheline kisklemine, tulevikku pole. Eestile oleks aga tugevat regionaalpoliitikat vaja. Samuti on Pärnumaa aregule ülioluline, et maakonda esindaksid riigikogus tugevalt selle piirkonnaga seotud inimesed.”


Jaanus Männik,
Rahvaliidu aseesimees:
“Erakonnast lahkunuid on palju, arvestades, et nad kuuluvad valdavalt maakonna rahvaesindajate-ettevõtjate kullafondi. Küllap nad ajavad sedasama praegusest hoolivamat, demokraatlikumat ja ühtlasema arenguga Eestit taotlevat asja edasi. Kas väljaspool erakondi või meile lähemal seisvas erakonnas.”

Ants Järvesaar,
Rahvaliidu liige:
“Kui enamuse otsus oli, et peab iseseisvalt jätkama, tuleb seda austada. Lausa solvavad olid seniste tippjuhtide käigud: kui jäädi vähemusse, tõsteti mütsi ja mindi teise parteisse. Mulle avaldas muljet Jaanus Männiku käitumine. Ta oli ühinemise poolt, kuid enamuse otsust austades ei jooksnud teise parteisse.”   

Karel Tölp,
Tahkuranna vallavanem:
“Vallavanema ametisse asudes tõmbusin aktiivsest tegevusest Rahvaliidus pisut eemale, kuid erakonnast väljaastumise plaani mul praegu küll ei ole. Leian, et Eestile on vaja erakonda, mis jõuliselt põllu-majandust edendada sooviks. Ma ei välista, et just seda silmas pidades kaalun riigikogusse kandideerimist.”