Pärnu vana prügimägi maetakse korralikult mulla alla

OÜ Paikre ehitusjuht Aivar Kester selgitas, et nõuetekohaselt suletava Pärnu vana prügimäe kattekihid ehitatakse vihma- ja lumesulaveekindlaks. Foto: Urmas Luik

Mullu novembrist on kestnud Pärnu prügimäe likvideerimine, tuleva aasta maiks peab Raba tänava prügila välja nägema nagu suur haljastatud põndak linnaservas.

Tegu on 18,8 hektarile 1957. aastast alates ametlikult kuhjatud ja seal kokku litsutud 1 250 000 kuupmeetri linnasaastaga: klaasikildudest ja metallist ehitusprahi ning naftajäätmeteni.

Jäätmete vedu Pärnu prügimäele lõpetati 2006. aastal, kui Pärnu linna ja Paikuse valla moodustatud osaühing Paikre avas regionaalse prügila Põlendmaal. Tekkis vana prügimäe nõuetekohase sulgemise probleem, kuna Raba tänava prügila puhul oli tegemist keskkonda saastava objektiga.

Projekt odavnes

Pärnu prügi ladustamise koht on valitud halvasti, sest prügimägi kerkis rabaservale, keskkonnatundlikule alale. Sealjuures polnud mõeldud prügila põhja kindlustamisele, mäeservade piiramisele ega sellele, mida kõrguva saastalasuga hiljem ette võtta.

Seetõttu on siinne prügimägi vähemalt pool sajandit saastanud pinna- ja põhjavett, Rääma raba ning äravoolukraavide kaudu linna ojasid, Pärnu jõge ja lahte.

Prügila sulgemiseks ja seal tekkiva prügilagaasi kogumiseks eraldas keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) 2006. aastal Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi kaudu OÜ Paikrele raha.

Algsete arvutuste järgi hinnati projekti maksumuseks 140 miljonit krooni, kuid tegelikult see odavnes, minnes nüüd maksma 60 miljonit krooni.

Ehitustööde lõpuni kulub kaks ja pool aastat ning 2011. aasta maiks peab Pärnu prügimägi nõuetekohaselt suletud olema.

Rohkem kui roheline mägi

Prügimäe sulgemise nõuded pole kaugeltki ainult esteetilist laadi.

OÜ Paikre ehitusjuht Aivar Kester kirjeldas, mida sulgemise nõuetekohasus sisuliselt tähendab.

"Vana prügila piirati plastmassist sulundseinaga, mis on surutud seitsme meetri sügavusel aluspinnase savisse," selgitas ehitusjuht. "See on vajalik, et pinnavesi ei pääseks suletud prügilasse ega sealt välja. Mägi kaetakse betoniitmati, seejärel liiva ja mullaga. Mäe sisemusse puuritakse prügilagaasi kogumise kaevud ja mäele ehitatakse gaasikogumistorustik, mille kaudu prügilagaas pumbatakse kombineeritud töötlusjaama, kus gaasi põletades toodetakse elektrit ja soojust."

Prügilagaas pole sama mis maagaas, sisaldades vaid 60 protsenti metaani. Ometi peab selle põletamisel tekkima nii palju energiat, et toota elektrit, mille müügist tasutakse suletud prügila seire- ja hoolduskulud lähima 15 aasta jooksul.

Eemalt hakkab senine prügimägi välja nägema rohelise põndakuna, mida tuleb hooldada ja valvata 30 aastat, seega pärast sedagi, kui mäel enam energia tootmiseks prügilagaasi ei koguta.