Kitsikuses merekool jätab uued õpilased vastu võtmata

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti merekadeemia merekooli Pärnu osakonna juhataja Feliks Krapp ootab vastuseid ministeeriumilt ja loodab abi riigieelarvest.
Eesti merekadeemia merekooli Pärnu osakonna juhataja Feliks Krapp ootab vastuseid ministeeriumilt ja loodab abi riigieelarvest. Foto: Urmas Luik

Rahalistes raskustes vaevleva Eesti mereakadeemia (EMA) merekooli Pärnu osakond ei alusta sel sügisel uue rühma noorte vahitüürimeesteks ja laevamehaanikuteks õpetamist.

EMA allüksuse, merekooli Pärnu osakonna juhataja Feliks Krappi väitel on õppurite vastuvõtu ärajätmise põhjus riigi õhukeses rahakotis. “Praeguse seisuga ei saa me kõigile huvilistele õpet tagada, sest kohti pole võimalik rahastada,” ütles Krapp. Lisades: “Ruumid ja õpetajad on meil olemas, aga samuti peame tagama näiteks lõunasöögi, sõidutoetused ja töötajate palga.”

Kool ootab lahendusi

EMA merekooli infoosakonna andmetel ei ole haridus- ja teadusministeerium leidnud võimalust Pärnu kooli küllaldasel määral toetada. Infoosakonna juhataja Sirje Medelli sõnutsi loodetakse ministeeriumi abile, sest huvilisi leidub Pärnumaal palju. Kui Pärnu merekool uut rühma vastu ei võta, saavad nad mereharidust omandada vaid Tallinnas.

“Pärnu on paljudele atraktiivsem merepiirkond,” ütles merekooliga samadesse ruumidesse koliva merenduskeskuse juhataja Arno Maidla. Ja märkis, et peredele on soodsam põhikooli lõpetanud laps kodule lähemale ametit õppima saata.

Pärnu abilinnapea Jane Mets ütles, et kuigi Pärnu on huvitatud järjepidevast merehariduse andmisest, saab kohalik omavalitsus kutseharidust ainult propageerida, sest finantseerimise otsused tulevad riigilt. “Oleme linnavalitsuses ressursside jagamiseks variante pakkunud ja saatsime ka ministeeriumi poole pöördumise, millele nüüd vastust ootame,” rääkis Mets.

Haridus- ja teadusministeerium pakub ühe lahendusena välja õppida soovijate registreerimise, kuid õppeaasta alguse edasilükkamise käesoleva aasta detsembrisse või järgmise aasta jaanuarisse. Seda teed on läinud merekooli Tallinna osakond.

Ministeeriumi andmetel võeti eelmisel aastal EMA merekooli (Pärnu, Tallinna ja Tartu osakond) vastu kõik soovijad ja tekkis olukord, kus koolis õppijaid oli 380 ehk 100 võrra rohkem kui riiklikus koolitustellimuses ette nähtud.

Olukorra lahendamiseks on EMA merekool otsustanud, et selle õppeaasta alguses õpilasi vastu ei võta. Nii saaks haridus- ja teadusministeeriumi konsultandi Asso Ladva sõnutsi merekoolis õppijate arvu taas vastavusse viia riikliku tellimusega.

Merenduskeskus ja merekool sama katuse alla

Plaanikohaselt kolivad merekool ja merenduskeskus kokku kesklinna Pargi tänavale, kus seni tegutses Pärnumaa kutsehariduskeskus. EMA merekooli direktor Rein Ausmees ütles, et kahe asutuse ühinemine on ratsionaalne lahendus ja teostub ilmselt sügisel.

Liitumine sobib mõlemale üksusele, sest merekooli tunnid toimuvad päeva esimeses pooles ja merenduskeskuse täiskasvanutele mõeldud kursused üldjuhul õhtuti. Samades ruumides tegutsedes saab kasutada samu vahendeid.

Pärnu mereharidusüksuste juhte paneb aga mõtlema õpetajatele rakenduse leidmine. “Kui õpilasi sel aastal ei võeta, on kahju sellest, et merehariduse järjepidevusse tekib auk ja õpetajad ei saa küllaldast koormust. Seega võime neist ilma jääda,” rääkis Maidla.

Ausmees õpetajate koormuses probleemi ei näe. “Täiskohaga töötajatele peame küllaldase arvu tunde tagama, tunnitasuga õpetajatele saame pakkuda niipalju tunde, kui on,” selgitas ta.

Sügisel alustab merekooli Pärnu osakond neljandat õppeaastat. Koolis õpib neli rühmatäit noori - 68 õpilast, kelle koolitamine jätkub rahalisest kitsikusest olenemata. Esimene lend haritud meremehi lõpetab järgmisel kevadel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles