Vallikraav peibutab hulljulgeid ujujaid

Korralike kodanike närvide ning vallikraavi kaunistava Eesti kõrgeima purskkaevuga mängivad suplejad on ohuks nii endale kui purskkaevule. Foto: Ants Liigus

Peale partide ja kopraonu on paljude inimloomade peaski küpsenud mõte, et Pärnu vallikraav, täpsemalt selle Tallinna värava poolne sopp on ujumiseks paslik koht.

Järsult sügavust koguv kraav, kus veest välja pääsemiseks tuleb end käte jõul vinnata ujuvpontoonile või betoonist kaldarinnatisele, ei ole aga just ohutu supluskoht. Sellest hoolimata võis seal neljapäeva pärastlõunal näha noorukeid ujuvpontoonilt uljalt vette kargamas. Kes jalad, kes pea ees.

Napp pääsemine

Üks, jupp aega noorte hullamist pealt vaadanud taaruva kõnnakuga täismeeski sai enda vettekukutamisega hakkama. Oluliselt keerulisemaks kujunes tema jaoks kaldale naasmine. Ei olnud tema kätes piisavalt jõudu, et end pontoonile vinnata.

Napsukaaslase ponnistusi irvitades pealt vaadanud ja lõpuks appi loivanud sõbergi ei jaksanud oma võimeid üle hinnanud meest välja sikutada. Üks ebaõnnestunud katse järgnes teisele, minutid kulusid ja esiti üsna bravuurikalt käitunud mees muutus üha mornimaks.

Lõpuks õnnestus jupp aega vees ligunenud ja mõnevõrra kainenenud isandal sõrmedega kaldakindlustusse klammerdudes end siiski kindlale maale upitada. Uppumissurmade statistika jäi sedakorda täiendamata. Napilt.

Igasse auku ei hüpata

Just sellepärast, et tundmatus kohas vette hüpates ei või kunagi kindel olla, mis supi sisse satud ja kas sealt elusalt välja ujud, manitses Lääne-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Sirle Matt inimesi vette minema vaid selleks ettenähtud kohtades.

Ei või ju vallikraavi puhul teada sedagi, kuidas seal loksuv vesi tervisele mõjuda võib. Sest nagu merebioloog Jüri Tenson ütles, pole keegi selle puhtust mõõtnud. Et seal mingi tõsine reostus oleks, seda Tenson ei usu.

Esiteks on kunagi kraavi suundunud solgitorud suletud ja teiseks voolab sinna jõe veetaseme muutudes värsket vett peale. Ometi ei ole otsese reostuse puudumine Tensoni ütlust mööda argument vallikraavis või mõnes teises suvalises kohas suplemiseks.   

“Veega täidetud auke on Eestis küllalt, see ei tähenda, et nendes kõigis ujuma peaks,” leiab Matt.

Omal vastutusel

Vallikraavis otseselt ujumist keelata või vastupidi selleks luba anda ei ole päästekeskusel Mati selgituse järgi voli. Kraav kuulub linnale ja just linnavalitsus peab siin oma peremehe sõna maksma panema.

Pärnu abilinnapea Romek Kosenkraniuse sõnade kohaselt ei saa linnavalitsuski keelata kellelgi vette minemast. Ent kui tegemist ei ole ametliku supluskohaga, ja vallikraav seda ei ole, ujub inimene seal omal vastutusel.

Et asi oleks üheselt selge, paigaldab linnavalitsus järgmisel nädalal vallikraavi kaldale märgid, mis annavad teada, et kraav pole ujumiseks mõeldud.

Küll on Pärnus pikk rannajoon, mille eest omavalitsus hoolt kannab ja mille mereinstituut silma peal hoiab.

“Kui suur hulk inimesi tegeleb selle nimel, et kuskil oleks hea ja turvaline ujuda, siis teine mees läheb hüppab suvalisse auku – see ikka ei ole väga mõistlik,” on Tensoni arvates arutu panna oma elu ja tervis kaalule, kui on nii palju ohutumaid alternatiive.