Tantsufestival rõõmustas linlasi kontsertide ja rongkäiguga

Anete Kruusmägi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Auto peal tantsimine polegi nii kerge, kui tundub.
Auto peal tantsimine polegi nii kerge, kui tundub. Foto: Ardi Truija

Reedel ja laupäeval Pärnus möllanud tantsufestival pakkus hulganisti kontserte ja tantsuetendusi, laupäeva pärastlõunal toimunud rongkäigus marsiti ühiselt linnast randa.

Festivali üks korraldajaid, WAF tantsukooli juhataja Meeli Pärna pidas festivali kordaläinuks, sest see hõlmas kõiksugust publikut. “Festival ei saa olla sulle või mulle, festival peabki olema kõigile,” kommenteeris ta.

Reedesest päevast kokkuvõtet tehes pani Pärna tähele, kuidas Port Arturi kontsert pakkus huvi eelkõige peredele, samal ajal kui õhtune esinemine skate-pargis tõi kohale hulganisti noori.

“Seal olid breikarid ja tänavatantsijad, väga palju oli rulatajaid ja trikirattureid ning DJ Trigga mängis muusikat,” kirjeldas Pärna. Õhtul Rannapargis jalutajat tabas aga hoopis kolmandat moodi meeleolu: Erki Metsa tantsuetendus “Suveidüll” sundis möödakõndijad peatuma, suve ja uut parki nautima.

Rongkäik – hoopis teine tunne

Tantsijad, kes on harjunud esitama ettevalmistatud kavu, sattusid hoopis uutmoodi situatsiooni. Nimelt rivistati tantsijad laupäeval üles ja seati muusika järgi Rüütli platsilt randa liikuma. Kõik, mida tantsijad seekord teadsid, oli Ingrid Kurgjärve sajale tantsijale seatud liikumine Shakira muusikapalale “Waka waka”. Ülejäänud ajal tuli oma jõu ja nõuga hakkama saada.

“Raske ülesanne oli täita rongkäiku juhtinud autol tantsivatel neidudel, kellele ei saa konkreetset kava seada just põhjusel, et arvestama peab kõigega ja liikuda saab seetõttu vaid niipalju, kui võimalused lubavad,” rääkis aastaid tagasi Kuressaare sambafestivalil auto peal tantsinud Pärna.

Rongkäigu Supeluse tänavale jõudes kuuldus Laine Mägi tantsukooli tüdrukute seast hüüdeid, huilgeid ja käteplakse. Mustadesse seelikutesse ja värvilistesse pluusidesse riietatud Pärnu Kunstide maja tüdrukud tantsisid aga isegi siis, kui teised kõndisid. Hoopis teine hoog tuli tantsijatesse mudaravila ees, kui kõlaritest hakkas üürgama “Waka waka” muusika.

Rongkäiguga liikus kaasa suur hulk pildistajaid-uudistajaid ja koer. Isegi autojuhid naeratasid. “Ütlesin autojuhtidele, et võite sõita, nad vastasid, et ei-ei, me vaatame,” rääkis Pärna, kuidas turvajate töö oodatust kergemaks kujunes.

Rongkäik oli kostümeeritud, nii eristusid tantsutrupid üksteisest. Laulupeorongkäigust jäid puudu üksnes tantsutruppide sildid. Näha oli vaid WAF tantsukooli silti, mille Pärna vahetult enne rongkäigu algust kooli seinalt maha oli võtnud. “Ega kõigil pruugigi olla sellist loosungit,” arvas Pärna ja lubas selle järgmisel aastal ära korraldada.

Tantsurõõmu jätkub kauemaks

Rongkäigu järel kogunesid tantsijad rannas seene ümber, et selle all ja peal jätkata kontserdiga “Pärnu tantsib”.

Laine Mägi tantsukooli õpilased Gelly Metsaveer (15) ja Kristel Kirsi (16), kes rannahoone trepil oma esinemisjärjekorda ootasid, olid üritusest niisama vaimustunud kui korraldajad.

Gellyle meeldis kõige rohkem kontsert Port Arturi juures, Kristel pidas rongkäiku õnnestunuks. “Rongkäigul oli lahe, rahvast oli palju ja kõik tantsisid,” rõõmustas Kristel.

Estraadi- ja vabatantsuga tegelevale Kristelile polnud see esimene rongkäik. “Eelmisel aastal osalesin sambafestivali rongkäigus Kuressaares,” rääkis Kristel.

Kümme aastat show-tantsuga tegelnud Kristel, leidis et nädal aega kestev tantsulaager võiks veel palju lahedam olla. Gelly arvates oleks aga nädalane festival liiga pikk.

Ühes on tüdrukud ühte meelt: selline üritus võiks iga aasta toimuda.

Mis edasi saab, on korraldajatele selge. “Tantsulaager tuleb, õppetoad ja õppeklassid tulevad,” lubas Pärna. “Tantsijate laager on küll tantsijatele, aga samal ajal võiks kõigile soovijatele toimuda näiteks tangoõpetus.”

Rannaaeroobikat näeks Pärna samuti igahommikusena. “Iga päev kell 11 tõused oma lina pealt püsti ja tantsid,” kirjeldas Pärna oma ettekujutust tantsivast Pärnust. “Mitte nii, et ainult meie oma peeglisaalis higistame!”

Aktiivsem pärnakas sai festivalil kaasa lüüa juba sel aastal. Võimalus oli osaleda nii reedeses zumbatrennis kui laupäevases rannaaeroobikas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles