Turbatootjatel on topeltpalavad päevad, taevast lõõskav päike ja peaaegu vihmatu suvi lubavad plaanid täita nii, et briketi ja küttefreesi tarbijad saavad endale lubada pakasegagi sooja tuba.
Turbatootjad lubavad sooja tuba
28. juuli 2010, 10:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“See suvi on meile ideaalne,” ütleb aktsiaseltsi Tootsi Turvas juhatuse esimees, kontserni Vapo Balti juhataja Matti Sami Petteri Puuronen. “Kevad oli jahe, aprilli algus vihmane, vahepeal oli kuiv ja soe, siis aga ei saanud me jaanipäevani toota, pärast seda hakkasime tootma.”
Heinakuu keskpaigas lõppes plaaniline remont Tootsi 1939. aastal ehitatud turbabriketitehases ja tänavu tuleb valmistada 40 000 tonni turbabriketti.
Võrdlusena võib öelda, et 315 kilo turbabriketti asendab ühe kuupmeetri lõhutud kuivi küttepuid.
Plaaniga üle poole
Numbrid kinnitavad, et tänavu turbaettevõte plaani täitmisega jänni ei jää. Tükkturvast on vaja valmistada 200 000 kuupmeetrit, tehtud on üle poole ehk 60 protsenti kogusest. Pool sellest jääb koduriiki, pool sõidab Rootsi Kuningriiki.
Küttefreesi tuleb toota 1,1 miljonit kuupmeetrit, vajaka on veel pool sellest kogusest.
“Augustis ja septembris on ka võimalik toota, nii et keskeltläbi kaks kuud veel,” mainib AS Tootsi Turba Lõuna-Eesti tootmispiirkonna juht Valeri Vesselov.
Kolmas põhiartikkel, kasvuturvas, läheb 80 protsendi ulatuses ekspordiks. Tootmisplaani järgi tuleb kasvuturvast valmistada 900 000 kuupmeetrit.
Küttefreesi seevastu tarbib põhiosas siseturg. Tellimused on teinud Tartu ja Väo katlamaja, esimese koguse on tellinud Pärnus valmiv kombineeritud küttega töötav katlamaja, mis sel nädalal teeb esimese töökatsetuse ja on augustist üks Tootsi Turba põhitellijaid.
“See on väga hea, et vajatakse kodumaist kütet,” ütleb Puuronen, kelle juhitava ettevõtte juhtmõte kõlab järgmiselt: “Loodusest inimese heaks!”
Eesti maismaast võtavad turbaalad enda alla viiendiku ehk 1,2 miljonit hektarit. Turbatootmise all on sellest väike osa, 20 000 hektarit ehk 1,6 protsenti.
Pärnu maakonnas on tööstuslikul turbatootmisel ligi saja aasta pikkune tava ning suviti suureneb selles majandusharus tööhõive.
Suviti rabades rügajad saavad talvel püsitööd Tootsis turbatootmismasinaid valmistades. Kohapeal pannakse kokku freesturba pöörajaid, vallitajaid, laadijaid ja järelkärusid, aga ka mehaanilisi ja pneumoturbakogujaid, tükkturba vallitajaid ja laadijaid, soohöövleid ja puujuurikate kogujaid. Ratastel tuletõrjevee mahutigi on kohalike insenerimõtte järgi tehtud.
“Turbatootmismasinaid müüme 80 protsenti Rootsi ja Soome, tellimusi jätkub ja tulevast nädalast hakkame neid täitma,” lausub Puuronen.
Rentnike süsteem
Üks uuendusi, mille Tootsi Turba soomlastest juhtkond juurutas, on rentnike süsteem. See tähendab, et rabad on antud rendile ja rentnike mure on nii hooajatööliste palkamine kui klientide tellimuste täitmine.
“Meie anname rentnikule ettevalmistatud raba, tehnika ja tehnoloogia on meie ja kooskõlastatult plaaniga toimub tootmine – see kehtib frees- ja tükkturba tootjatele,” selgitab Puuronen kuuendat hooaega toimivat süsteemi.
Plokkturba tootmise ja transpordiga tegelev rentnik-ettevõtja Priit Harjaks mainib, et ta tegeles varem autotranspordiga, see tähendab vedas teenuse korras turvast.
“Tööpõld oli olemas,” kostab Harjaks, kes hoolitseb selle eest, et plokkturvas saaks rabast korralikult välja toodud, laoplatsile virnastatud ja õigel ajal edasi saadetud.
Lavassaare raba
Lavassaare raba tootmisväljakule avaneb 24 meetri kõrgusest tornist vaade silmapiiri ääristava metsani. Pruunikas tolm tõuseb freeside järelt ja säbrulisest pilvest puistatud mõni vihmapiisk ei pane veel tööd seisma.
Vesselov näitab kunagise jaoskonnakontori juures aastat 15-16 tagasi enda laotud kasvuturbaplokkidega ääristatud puudesalu ja ütleb, et ta tahab teada, kaua need plokid meie ilmastikule vastu peavad. Seni igal juhul on pidanud.
“Aga rabapinnas on vahepeal vajunud, näete, rentnikele üle antud kontorihoonet oli vaja alt meetrijagu soojustada,” seletab ta, viidates puitmaja ümber kuhjatud pinnasele.
Laoplatsil näitab Vesselov uudistoodet, see on istikutele sobiv õhuline tükkturvas, mida vajavad näiteks orhideekasvatajad.