Koidula kooli ujula avatakse septembris

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
AS Pärnu REV töömees Raivo Arusaar on esiotsa ametis veel vana lõhkumise ja prahi koristamisega.
AS Pärnu REV töömees Raivo Arusaar on esiotsa ametis veel vana lõhkumise ja prahi koristamisega. Foto: Ants Liigus

Mullu jaanuaris suletud Koidula gümnaasiumi ujulas käib kibe töö: avariiohtliku olukorra likvideerimise järel on linnal plaan ujula septembris taas avada.

„Tegelikult sai tehtud korralik renoveerimisprojekt tervele spordikompleksile, mis hõlmab kõike, alates täiesti amortiseerunud ja iga hetk minemas välistorustikust kuni viimistluseni välja,” rääkis Martin Minhof, Pärnu Koolide Sihtasutuse projektijuht. „See projekt on absoluutne tipp, ujula ajutine lahendus mulle hästi ei meeldi.”

Liiati on tehtavatest töödest abi vaid kolmeks aastaks, sest siis peavad eksperdid taas hindama basseini konstruktsioonide seisukorda. Seejuures pole vähimatki tagatist, et asjatundjad kiidavad basseini jätkuvalt kasutamiskõlblikuks.

Projektijuht tõdes, et praegustest nii-öelda hädaabitöödest hoopis arukam olnuks hakata realiseerima kooli spordikompleksi renoveerimise täisprojekti ujula rekonstrueerimisega seotud osa ehk hakata pihta amortiseerunud vahelagede lammutamisest.

„Tegime arvutuse ja vahelagede remont oleks maksma läinud 3-3,5 miljonit pluss muidugi käibemaks,” märkis Minhof.

Hädaabitöid 733 000 krooni eest

Paraku olid linnaisad seisukohal, et kolme miljonit basseini, veel vähem 22 miljonit terve spordikompleksi renoveerimiseks pole praegu kusagilt võtta, hea, kui avariiohtliku olukorra likvideerimiseks tarvilikud ümmarguselt 700 000 kroonigi leiab.

Nii ongi AS Pärnu REVi ehitusmehed ujulas ametis sellega, et lõhuvad suurte duširuumide põrandapaneele keraamilistest plaatidest lagedaks ja valmistavad ette tööfronti basseini ümbritseva vahelae toestamiseks.

Et kogu basseini vahelae ja duširuumide põrandate nutune olukord on tingitud olematust hüdroisolatsioonist, on esmatähtis selle paigaldamine nii basseini ümbritseva ülevoolurenni alla kui põrandatele, seejärel saab asuda veest ja kemikaalidest kahjustatud betoonpaneelide tugevdamisele.

„Duširuumide põrandatele paneme uued plaadid ja anname uued kalded, paneele annab altpoolt saneerida: armatuurid puhastatakse ja kaetakse spetsiaalsete saneerimissegudega,” ütles projektijuht ilma käibemaksuta 733 000 krooni maksma minevate tööde kohta.

Ajutine lahendus

Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius seletas, et muidugi oleks tore Koidula gümnaasiumi ujula taas laitmatusse korda remontida, paraku pole niigi kõikjalt kulutusi kokku hoidval linnal selleks raha.

„Küsisime, millised tööd tuleb teha avariiohtliku olukorra likvideerimiseks, et saaks ujula sügisel avada, ja siis öeldi, et sellised ja sellised tööd,” märkis Kosenkranius.

Et hädatarvilike tööde hind küündis orienteeruvalt 750 000 krooni kanti, leidis linn lahenduse selles, et loobub maksmast eri basseinide valdajatele selle eest, et need võimaldavad näiteks linna spordikooli õpilastel nende vett kasutada.

„Otsustasime, et kui meil on võimalik investeerida see pool miljonit oma ujulasse, on see kasulikum kui välja maksta – kolme ja poolt miljonit ei näe ma mitu aastat kuskilt tulemas,” sõnas abilinnapea. „Muidu maksame ja maksame, aga kui paneme selle, mis me muidu maksaksime, oma ujulasse, tasub see ennast juba järgmise aasta teises pooles ära ja hakkab hoopis tagasi tooma.”

Kosenkranius tõdes, et selline lahendus ei võta Koidula kooli ujula küsimust päevakorrast maha, aga paremat lahendust ta praegu kõnealusele probleemile ei näe.

„Kolme-viie aasta pärast tuleb selle juurde tagasi tulla, aga see on hind, mille peame maksma praeguse otsuse eest,” ütles abilinnapea.

Märksõnad

Tagasi üles