/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2010/08/04/413755t1h7087.jpg)
Põud küpsetas teravilja varakult koristusküpseks, sestap rügavad tolmavatel põldudel kombainid, mille järel põhuvaalude vahelt nopivad nokatäisi valged toonekured.
Põud küpsetas vilja varakult valmis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Tempo on peal, sest ei tea, kauaks ilusat kuiva ilma jätkub,” ütles maakonna ühe suurima põllumajandusettevõtte OÜ Weiss osakonnajuhataja Tarmo Mätas.
Osaühingu Tali küla lähedasel põllul (pildil) lõikas kuue meetri laiuse heedriga kombain teisipäeva pärastlõunal kummargil peaga talinisu ja tee ääres ootas auto, millal kuuetonnine punker täis saab ja selle koormaga kuivati poole saab sõita.
“Viljal pole viga midagi, väga ilus, kuigi jah, natuke võiks tera jämedam olla,” arvas kombainer Tiit Tiitus, astudes kliimaseadmega kabiinist põuakuumusesse. “Varast otra hakkasime võtma juuli lõpus, järgmine talinisupõld Pihke külas on juba ootel, aga põhku on parem korjata, kui sõidan tehnoradade järgi, see tähendab algul neli ringi lahti ja siis võtan vilja sirget pidi.”
Igal tööl on oma nipid. Nii võttiski üle 300 hobujõulise mootoriga Massey Fergusson kergelt ringi pöörates suuna taas põllu teise, metsatukaga piiratud otsa poole.
“Alustasime Uulus ja Tahkurannas varase odraga, Tihemetsa otsas on meil varane oder võetud, nüüd läheb talinisuga edasi Talil ja Halinga osakonnas. Nisu on nii kuiv, 15-17 protsenti niiskust ainult,” rääkis Tarmo Mätas OÜ Weissi üle mitme valla ulatuvast viljakasvatusest. “Pealtnäha ei ole vili kehv ja Tali pool on õnnelikumalt läinud, seal tuli vihma pidevalt, Uulu pool aga jäid põllud kuivaks.”
Põhiliselt kasvatab OÜ Weiss teravilja oma piimakarjale söödaks ja vilja lõikab Tiit Tiituse kõrval teinegi kogenud kombainer Ülo Lend.
“Oleme teist päeva viljas ja ma ei saa veel öelda, kas keskmine saagikus on hea või halb,” ütles eile OÜ Halinga tegevjuht Raul Peetson. “Meil on lõigata 1600 hektarit, otra, suvi- ja talinisu, rapsi, söödateravilja kasvatame oma karjale ise, kasutame tunneltehnoloogiat ja loomade tarbetoidu saame kätte, kuigi mingi jälje on põud saagikusele ikkagi jätnud.”