Sauga vald pakub tuulikute kauguseks elamuist kilomeetri

Tuulegeneraator Foto: Tairo Lutter

Sauga valla uue üldplaneeringu koostamisel on jätkuvalt üleval nii Rääma raba tulevik kui tuulikute teema, sest vaatamata vastuväidete ärakuulamisele maavalitsuses, ei jõutud kõiki rahuldavate kompromissideni.

Maavalitsus ei andnud pika vaidluste saaga läbi teinud üldplaneeringule oma heakskiitu.

“Et maavalitsus tegi mitmesuguseid ettepanekuid, võtame neid arvesse, kuid jätame lõppotsustuse ikkagi kohaliku omavalitsuse volikogule, kes peab üldplaneeringu kehtestama,” kostis Sauga vallavanem Vello Tiidermann.

Rääma raba tulevik

Sauga valla territooriumile jääb Rääma raba, mille osas on maavalitsus ja Sauga vallavalitsus vastandlikel seisukohtadel.

Vald kavandab uues üldplaneeringus laiendada raba Via Baltica poolses põhjaservas turbakaevandusala, kuid seda kolm korda väiksemas mahus, kui OÜ Biolan Baltic seda soovis. Nii jääks valla arvates sealt läbi mineva rohekoridori laius toimimiseks piisavaks.

Et Rääma rabas tegutsev turbatootja AS Torfex esitas taotluse oma kaevandusala laiendamiseks hilinenult, vald seda arvesse ei võtnud.

Valla osalise vastutuleku põhjenduseks on praegune oluline töökohtade loomise vajadus. Pealegi on vallaesindajate kinnitust mööda arendaja valmis ülejäänud rabaossa ehitama laudteed, et avada raba võimalused inimestele.

Maavalitsuse arvates tuleks jätta kogu Rääma raba looduslik osa Pärnu linna lähiümbruse kaitsemetsaks ja säilitada sealne roheline võrgustik.

Maavalitsus ei pidanud töökohti piisavaks argumendiks, sest Sauga vallas on teisigi, ohutumaid turbamaardlaid, kust turvast kaevandada.

Maavalitsus tugineb seejuures “Pärnumaa turbavarude arengukavale aastani 2030”, mille kohaselt tekiks Rääma raba kasutuselevõtul reostuskoormuse oluline mõju Pärnu linnale (tolm, müra), suureneks põlengute oht, mille korral kanduks suits põhjakaarte tuultega linna.

Seetõttu ei ole Rääma raba lülitatud Pärnumaa turbavarude arengukava tegevuskavas kuni aastani 2030 kasutusele võetavate uute tootmisalade hulka.

Samuti tekivad maavalitsuse arvates Rääma raba tulekahju puhul riskid Via Baltical kulgevale liiklusele.

“Arvan, et jääme siiski oma ettepaneku juurde turbatootmist Rääma rabas jätkata,” selgitas Tiidermann. “Praegu siin tootmine ju käib, see ei ole uue asja tekitamine. Tingimustes, kus töökohtadega on probleem ja tootmist peab arendama, annaks see 30-40 inimesele töökoha. See on oluline argument.”

Tiidermann lisas, et tootja peab silmas pidama rabas kasvava turba kvaliteeti.

Via Baltica ja ümbersõit

Maavalitsuse seisukoha järgi pole Sauga valla uus üldplaneering vastavuses planeerimisseadusega. Üldplaneeringule pole oma kooskõlastust andnud ei maanteeamet ega keskkonnaameti Viljandi-Pärnu regioon, sest üldplaneeringu koostamisel on jäetud arvestamata maanteede  ja keskkonnakaitsenõuded.

Vallal tuleb nüüd leida mõlemaga koostöös planeeringulahendus, mis vastaks neile nõuetele, vastasel juhul ei saa üldplaneeringut kehtestada.

Vallavanem Tiidermann nentis, et seni, kuni mitut omavalitsust puudutava suure Pärnu ümbersõidu variandi valik koostamisel olevas maakondlikus Via Baltica teemaplaneeringus on pooleli, ilmselt maanteeamet kooskõlastust ei anna ja valla üldplaneering võib jääda selle taha pikalt venima.

“Ümbersõiduvariante on palju ja milline neist lõpuks töösse jääb, selle peaks valla üldplaneeringus arvesse võtma. Kuid meil ei kannata nii pikalt oodata, tahame üldplaneeringu selle aasta sees kehtestada,” selgitas Tiidermann.

Vallavanem möönis, et ümbersõidukoridor tähendab arvestatavat, kuuesaja meetri laiust riba läbi valla, mis puudutab paljusid maaomanikke, kes sellel kohal mingit arendustegevust teha ei saa.

Üldplaneeringuga on kiire seetõttugi, et selle taga on kinni muu ehitustegevus, nagu näiteks Sindi-Tammiste kollektori rekonstrueerimine, mille asukoht tuleks seadusega fikseerida.

Tuulikud, kotkad ja inimesed

Üldplaneeringu menetlemise käigus selgus, et tuulepargi alaks planeeritud maa-alal Rütaveres pesitseb I kaitsekategooria liik väike-konnakotkas, mille püsielupaigas peaks olema inimeste viibimine pool aastast keelatud, rääkimata majandustegevusest.

Kaks seni kavandatud tuulikut jääb otse püsielupaigale ja 15 tuulikut toitumisalale. Kotkaklubilt mullu tellitud ekspertarvamusest selgub, et sel juhul elupaik hävib, seetõttu tuleb toetuda ettevaatusprintsiibile ja püsielupaiga lähedusse (kuni kaks kilomeetrit) ei tohiks ühtegi tuulikut planeerida.

Vastuväidete ärakuulamisel maavalitsuses kinnitas keskkonnaameti esindaja Toomas Kalda, et praegu koostamisel oleva nelja maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringuski on määratud kotka elupaiga ümber kahekilomeetrine sõõr.

Kalda lisas, et valla uue üldplaneeringu seletuskirjas on küll öeldud, et ekspertarvamust tuleb arvestada, kuid joonisel seda tehtud ei ole.

Kuigi keskkonnaamet soovitas peatada Sauga valla üldplaneeringus tuulepargi edasise menetluse ning planeerida see maakondliku tuuleenergeetika teemaplaneeringu käigus, polnud arendaja sellega päri.

Tuulikutele on maavalitsuse andmeil jätkuvalt mitmesaja elaniku tugev vastasseis, mida tõendavad allkirjad. Samal ajal on hulk maaomanikke, kes on tuulikutest saadavast tulust huvitatud.

Planeeringumaterjalides ja vastuväidete ärakuulamisel on nimetatud tuulikute vajalikuks kauguseks elamutest väga erinevaid arve 200 meetrist kuni kahe kilomeetrini, mistõttu peab järelevalve teostaja vajalikuks kaaluda ühe kilomeetri puhvri määramist.

Maavalitsus toetub siinkohal vastuväidete ärakuulamise käigus vallavanema tehtud mööndusele, et tuulikud ei peaks olema elamutele lähemal kui üks kilomeeter.

Et praegu on arvestatud minimaalse nõutava vahekaugusega 350 meetrit, tähendab see, et püstitada saab oluliselt vähem tuulikuid.

Kuna igale tuulikule antakse eraldi ehitusluba, mis tuleb kõigi asjaosalistega kooskõlastada, on võimalik seegi, et konkreetse maa omanik on kokkuleppel arendajaga nõus tuuliku paiknemisega lähemal.

Siis hakkab rolli mängima lubatud müratase 40 detsibelli, mis tähendab tuuliku ja elamu minimaalset vahekaugust umbes 350 meetrit.