Pärnumaa hobud võitsid iludusvõistluse

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Autoriteetne žürii hindas hobuste välimikku, liikumist, hüppetahet ja kuulekust 10 palli süsteemis.
Autoriteetne žürii hindas hobuste välimikku, liikumist, hüppetahet ja kuulekust 10 palli süsteemis. Foto: Urmas Luik

Taasiseseisvumispäeval korraldati Tori hobusekasvanduses Tori tõugu noorhobuste üleriigilised jõudluskatsed, kus valiti Eesti 2010. aasta ilusaim noor täkk ja noor mära, mõlemad tiitlid tulid sel aastal Pärnumaale.

Torisse olid kokku toodud piirkondlikel katsetel enim silma paistnud kaheaastased Tori tõugu hobused Pärnu-, Harju-, Rapla-, Valga-, Lääne-, Jõgeva- ja Tartumaalt.

2010. aasta parimaks nooreks täkuks tunnistati Are valla hobusekasvatajale Andres Kallastele kuuluv Cerd, kellele järgnes Konuvere talli täkk Olympic Dream.

Kallaste esitletud ülejäänud täkudki olid edukad: Alder pälvis esikoha tõu säilitusprogrammi arvatud noorloomade seas ja samas arvestuses sai teise koha auhinna Kallastele kuuluv täkk Antsip.

Tänavu parimaks nooreks märaks tunnistas žürii Tori hobusekasvanduse karja noorhobuse Orhidee, universaalset tüüpi märadest aga samuti Toris peetav Promeena.

Hobuseid hinnati kümne palli süsteemis, vaadati nii loomade välimikku tervikuna kui eraldi kehaosi, nagu pea, kael, jalad.

“Eraldi hinnatakse jõudluskatsetel hobuste liikumist, traavi- ja galopisamme ning loomade hüppetahet,” selgitas Eesti hobusekasvatajate seltsi tegevdirektor Krista Sepp. “Hobused peavad jõudluskatsetel esitama oma liikumised, kuuletudes inimestele, ilma et need hobust valjastest või ohjadest juhiksid.”

Sepp lisas, et teda üllatas meeldivalt arvukas publik, kes ei pidanud paljuks Torisse tulla, veetmaks pikk päev hobuste võistlemist jälgides.

Tori hobune on üks kolmest Eestis aretatud hobusetõust Eesti maa- ja Eesti raskeveohobuse kõrval. Kõik need tõud on tunnistatud ohustatuks ja saavad paarituspaaride valikust sõltuvalt kas täielikku või osalist riiklikku toetust.  

Tori hobuste sihipärasele aretusele pani aluse Liivimaa rüütelkond 1855. aastal. Tori hobusekasvandus on rajatud 1856. aastal. Enne traktorite võidukäiku oli Eestis kümneid tuhandeid eri tõugu hobuseid.

Praegu on Tori hobuste tõuraamatusse kantud 1380 looma, kellest kõik ei ela Eestis. Hobusekasvatajate seltsi andmetel on kõige arvukamalt Tori tõugu hobuseid väljaspool Eestit Soomes, Ukrainas, Rootsis ja Saksamaal. “Kõige rohkem on neid muidugi Eestis, aga esimesed Tori tõugu hobused on jõudnud isegi Austraaliasse,” märkis Sepp.

Austraalisse müüdi esimene Tori hobune 2007. aastal Tori hobusekasvandusest.

Sel nädalal sõidavad kõigi kolme siinse hobusetõu ilusaimad esindajad näitusele Soome.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles