Pärnumaa kultuuripärli tiitli pälvib tänavu Kaupo Meiel

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raido Keskküla
Copy
Kaupo Meiel korraldab juba aastaid Kosmonautika puhkekeskuses kirjandusõhtuid ja astub seal oma luuletustega isegi rahva ette.
Kaupo Meiel korraldab juba aastaid Kosmonautika puhkekeskuses kirjandusõhtuid ja astub seal oma luuletustega isegi rahva ette. Foto: Ardi Truija

Eesti kultuurkapitali Pärnumaa ekspertrühm valis välja tänavused parimad Pärnumaa kultuuri- ja spordiaasta tähtsündmused ning tegijad, keda tunnustatakse reedel Pärnu kontserdimajas toimuval pidulikul tänuõhtul „Tähesära 2014“.

Eesti kultuurkapitali nõukogu väljaantava kultuuripärli tiitli otsustas Pärnumaa ekspertrühm anda sel aastal kirjanikule ja ajakirjanikule Kaupo Meielile.

Aasta kultuuritegijaks valiti muusik ja kultuuriürituste eestvedaja Ado Kirsi ning sporditegijaks Vändra maratonidele taas elu sisse puhunud Joel Tints.

Aasta kultuurisündmuseks pidas Pärnumaa ekspertrühm rahvusvahelist Pärnu muusikafestivali ja Järvi akadeemiat.

„Pärnumaa teeb jõudsaid samme, et positsioneerida end Eesti kirjandusmaastikul, seda suuresti tänu Kaupo Meielile,“ iseloomustab Pärnumaa ekspertrühm.

Sel aastal ilmus Meieli sulest essee- ja kriitikakogumik „Turg on jumal“. Varem on ta on avaldanud luuleraamatud “Polügrafisti käsiraamat”, “Eesti elulood”, “Mu sokid on terved” ja “Pursata Vesuuvile”.

Juba mitmendat aastat korraldab Meiel Kosmonautika puhkekeskuses kirjandusõhtuid, kus on üles astunud Aapo Ilves, Jaan Pehk, Contra, Tuuli Velling, Doris Kareva jt eesti kultuuri jaoks olulised loojad.

Meiel väärib tunnustust nii luuletaja kui telesaate „Kirjandusministeerium“ konsultandina. Äramärkimist väärivad tema kultuurielu puudutavad päevakommentaarid Vikerraadios.

Igapäevaselt Pärnu Postimehe arvamustoimetajana leiba teeniv Meiel on avaldanud - ja usutavasti teeb seda edaspidigi - arvamuslugusid, kirjanduskriitikat ja publitsistikat Pärnu Postimehes, Postimehes, Sirbis, Vikerkaares, Loomingus ja ajakirjas Estonian Literary Magazine.

 2014. aasta kultuuritegijaks valitud Ado Kirsi on äge kultuurisahk juba varasest noorusest alates, kuid mida küpsemasse ikka ta jõuab, seda värviküllasemaks tema teod saavad.

Sel aastal tähistas 25. tegutsemisaastat Ado Kirsi veetav tuntud tantsumuusikaansambel Audru Jõelaevanduse Punt, samuti jõudis esimese suurema tegutsemisjuubelini pasunakoor Õnn Tuli Õuele, kes tervitas oma vägevate törtsudega Eesti presidendipaari külalisi Pärnu kontserdimajas 24. veebruaril ja  hõiskas laulu- ja tantsupeolist ülistuseks rongkäigus.

Kirsi käsi oli mängus Lavassaares toimunud esimese pasunakooride ülevaatuse ja vanavaralaada korraldamisel. Oma koduõuele ootab Aadu pere kultuurijanuseid kõikjalt suviti, kui tema koduhoovis toimuvad mõnusad suvekontserdid. Sel aastal sai kuulata melanhoolseid meestelaule Marko Matvere, Jaanus Jantsoni ja Margus Põldsepa esituses ning Silver Seppa ja Kristiina Ehinit.

Aasta sporditegijaks valitud Joel Tintsi eestvõttel toimus sel aastal Vändra kandis kolm suurt spordisündmust: Vändra maraton, poolmaraton ja talvemaraton. Talvemaraon kandiski pealkirja „Ainult täitsa hulludele“.

Vändra maraton on pika ajalooga spordisündmus, mis oli vahepeal varjusurmas. Tints oli see mees, kes 2012. aastal oma sõpradega maratoni korraldamise ideelt tolmu pühkis ja asja teoks tegi. Nüüdseks on sellest saanud ettevõtmine, millest tänavu võttis osa 250 inimest. Vändra maratonil on tänu Tintsile hoolimata külmast ilmast soe ja hooliv nägu.

Aasta kultuurisündmuseks valitud Pärnu muusikafestival ja Järvi akadeemia jätkasid selgi aastal kõrgetasemeliste muusikafestivalide traditsiooni.

Sümfooniakontsertide kõrval korraldati kammerkontserte ja toimus väga meeleolukas kontsert lastele.

Festivaliga paralleelselt töötas dirigentide meistrikursus, kus oli õpilasi kõigist maailmajagudest.

Selle aasta festivali põhiväärtuseks peetakse aga Paavo Järvilt suurepärase festivaliorkestri kokkupanemist. Need olid valdavalt noorema põlvkonna eesti muusikud, kes töötavad Euroopa ja Ameerika nimekatest sümfooniaorkestrites. See koosseis tekitas harvanähtava liidu publiku ja muusikute vahel, mis paisus vaimustuseks suurepärasest muusikalisest kokkukõlast.

Aasta spordisündmuseks valiti sügisel Pärnu tennisehallis toimunud tenniseturniir Paf Open III, see oli rahvusvaheline võistlus ITFi ja Eesti tenniseliidu egiidi all. Osales võistlejaid 15 riigist, turniiri heaks töötas pea poolsada pärnakat, kes andsid oma panuse sündmuse õnnestumisse. Turniiri auhinnafond oli 10 000 USA dollarit.

Märksõnad

Tagasi üles