Pärnu erahuvikoolid taotlevad, et nende maakonnast pärit õpilaste eest aitaksid edaspidi maksta kohalikud omavalitsused.
Erahuvikoolid paluvad toetust
Varem tasus Pärnu linn erahuvikoolides õppivate laste õppeprotsessi rahast 20 protsenti, vaatamata lapse elukohale. Sellest sügisest aga saavad linnalt toetust üksnes õpilased, kes rahvastikuregistri järgi elavad Pärnu linnas. Toetuseta jäänud huvikoolid paluvad 20 protsendi tasumisel abi omavalitsustelt.
Koduvallad toetavad huviharidust
2009. aastal kirjutasid Pärnu linn ja Pärnumaa omavalitsuste liitu (POL) kuuluvad omavalitsused alla laste huvihariduse rahastamise koostöölepingule, mille kohaselt omavalitsused tasuvad linna munitsipaalhuvikoolides õppivate laste hariduse eest 100 protsenti õpilaskoha arvestuslikust maksumusest.
Vallad hüvitavad lapse kohta vaid ühes linna huviringis õppimise, korraga näiteks muusika- ja spordikoolis õppija peab valima ühe kooli, mille töös osalemise eest koduvald tasub.
Erahuvikoolide esindajad pöördusid suvel POLi poole, et taotleda samasugust rahastust oma koolide maapiirkondadest pärit õpilastele.
Tantsukooli WAF Dance direktori Meeli Pärna sõnutsi läbirääkimised alles kestavad, kuid POLi üldine seisukoht tundub positiivne.
“Vallale on kasulikum saada ühe lapse huvikoolitus kätte erakoolis aastas 900 krooniga, samal ajal kui analoogse õppe eest tuleks munitsipaalkoolis maksta 7000 ja enam krooni,” võrdles Pärna. “Meie küsitud summad on linnakoolidega võrreldes näpuotsatäis.”
Erakool tuleb vallale odavam
Erakoolide esindajad valmistavad oma tulude-kulude ülevaate ette 8. septembril toimuvale POLi valitsusjuhtide kogule, et siis vallajuhtidega koos asja edasi arutada.
Toetust taotlevad Eliisabeti kristlik huvikool, Gabriele moe- ja tantsukool, Jana Tringi erakool, huvikool SHART, Cultori huvikool, Pärnu Vanalinna koolituskeskus, tantsukool WAF Dance, Laine Mägi tantsukool ja tantsukeskus MP-Dance.
POLi juhatuse liige Siim Suursild peab erakoolide algatust mõistlikuks, kuna huvihariduse tagamine on seaduse järgi kohalike omavalitsuste ülesanne ja vallad katavad oma kuludest laste Pärnu munitsipaalhuvikoolides õppimise niikuinii.
Omavalitsuste makstavad summad linna huvikoolides käivate laste eest on üsna soolased: 6000-7000 krooni, mõnes koolis 17 000 krooni õpilase kohta aastas.
Praegu sellest rahastamismudelist väljajäävate erahuvikoolide küsitud 20protsendine toetus teeb aastas vaid 600-1000 krooni õppuri kohta.
“Omavalitsustele tuleb erahuvikoolis pakutav teenus oluliselt odavam kui linnale kuuluvates huvikeskustes,” arvas Suursild. “Valla seisukohast pole ju vahet, kas lapsed saavad huviharidust munitsipaal- või erahuvikoolis.”
Pärnu linna munitsipaalhuvikoolides õppis 2009/2010. õppeaastal 2393 last, kellest 571 (24%) on pärit muudest omavalitsustest. Erahuvikoolides käis 2411 last, neist 608 (25%) mujalt omavalitsustest.