Egon Veermäe: Meie esmane eesmärk ei ole karistada, vaid mõjutada

Anu Jürisson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Egon Veermäe on maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhatajana ametis 1. juulist 2005.
Egon Veermäe on maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhatajana ametis 1. juulist 2005. Foto: Urmas Luik

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe käis asutuse töö edasistest suundadest rääkimas Lääne maksu- ja tollikeskuse töötajaile ning oli valmis neid laiemaltki tutvustama.

Veermäe selgitab, miks Pärnu revidendid ei kontrolli enam võimalikke maksupettusi vaid Pärnu ettevõtetes ja kuidas võib klient leida end olukorrast, kus tal tuleb anda ütlusi videokonverentsi võimalusi kasutades.

Kui sageli Pärnusse Lääne maksu- ja tollikeskusesse satute?

Siia sattumine ei ole maksuhaldurile enam füüsiliselt niivõrd oluline, sest hakkasime eelmisel aastal ametis videokonverentse pidama. Kaalusime küll pikalt, kas see on kasulik, aga nüüd saab öelda, et asi tasus end ära. Saame pidada nõu distantsilt. Tänu sellele toimuvad meil regiooni osakonnajuhtidega regulaarsed nõupidamised üle kahe nädala ja jooksvalt sõltuvalt teemast.

Üritan vähemalt kaks korda aastas käia igas regioonis. Nüüd olen olnud nädal aega Lääne piirkonna teeninduskohtades (Pärnus, Haapsalus, Kuressaares, Raplas, Paides – toim), välja arvatud Hiiumaa. Eesmärk on pigem see, et rääkida inimestega valdkonna laiemaist suundadest.

Milliseks hindate pärnumaalaste maksukäitumist, kas meie maakond paistab millegi poolest silma?

Et maksuhaldur on 2005. aastast hakanud oma tegevusi planeerima lähtuvalt riskianalüüsist, ei mõõda me Pärnu maakonda eraldi, aga baasanalüüs näitab, et Pärnumaale registreeritud ettevõtete puhul on maksukäitumine natuke parem kui keskmiselt mujal Eestis.

Neid andmeid peab vaatama teatava reservatsiooniga, sest meie jaoks on Tallinna ettevõte see, mis on end registreerinud Tallinna piirkonda. Tegelikult tegutseb osa Harjumaal registreeritud ettevõtteid Pärnumaal. Seetõttu pole see pilt päris õige.

Põhjus, miks hindame riske tervikuna, on selles, et suur osa rikkujatest on just Põhja-Eestis. Ent kui vaadata ressursi jaotust ja riskide proportsiooni, on meie töötajad üle Eesti laiali.

Seetõttu oleme alates 2008. aastast liikumas suunas, et Pärnu revident ei kontrolli Pärnu ettevõtet, vaid seda ettevõtet, kus on riskid kõrgemad. Väga palju Pärnu, Narva, Rakvere, Saaremaa revidente kontrollib ettevõtteid Harjumaal.

Me ei lähtu regionaalsest mõõtmest, vaid riskidest. Sellest tulenevalt tahamegi leida lahendusi, mis meile seda võimaldaksid.

Esimene põhimõte on, et sellest ei tohi kliendile midagi muutuda. Klient ei pea hakkama sõitma Tallinnast Pärnusse. See tähendab, et mõningad toimingud teeb Tallinna revident või annab klient meile ütlusi videokonverentsi võimalusi kasutades.

Mis põhjustel on enamik rikkumisi Põhja-Eestis?

Üks põhjustest on see, et ärid ja raha on koondunud Põhja-Eestisse.

Teine, marginaalsem põhjus võib olla tingitud sellest, et kui kunagi oli kuusteist maksuametit, võis vahelejäämise sõel olla kohapeal niivõrd tihe, et ettevõtted registreerisid end Tallinna, kus sõel oli väiksem.

Tahame tasakaalustada seda, et kliente koheldaks võrdsena mitte asukohast, vaid riskidest lähtuvalt. Meie eesmärk ongi tegelda riskidega, mitte geograafilise asukohaga. See on see, kuhu liigume.

Kuidas võimalikud objektid välja valite?

See sõltub konkreetsest teemast. Oleme ehitanud riskipõhist lähenemist aastaid. Objekt valitakse välja mingi kindla riski põhjal.

Juhtumeid, kus sul kindlat riski pole ja satud kontrolli, on väga vähe. Juhuvalik jääb alati, aga see tehakse mingi mudeli alusel. Kriteeriume ma öelda ei saa, see on salastatud.

Meie eesmärk on eelkõige mõjutada inimeste maksekäitumist eri meetmete kaudu. Ehk kui mingi objekt välja tuleb, üritame esmalt kontakteeruda isikutega, et anda neile mõista oma tegevusest, aga ka saada aru, milles on põhjus.

Võib-olla on see tingitud sellest, et isik ei tea, kuidas peab käituma. Selliseid juhtumeid on elus väga palju ja sealt saame sisendeid, mida meil tuleb muuta oma nõustamises või teeninduses.

Peame mõistma, kus ei saada aru ja kus petetakse. Seal, kus ei saada aru, tuleb olla mõistev ja paindlik. Ja seal, kus on tegemist pettusega, peame olema resoluutsed ja andma mõista, et nii ei tohi teha.

Lõppkokkuvõttes pakume ettevõtjale ausat keskkonda. Meie ülesanne on tagada niisugune keskkond, kus konkurentsieelis ei tulene sellest, et üks maksab ja teine ei maksa makse.

Meie arvates on see partnerlus ettevõtjatega. Ettevõtjatelt ootame tagasisidet, millised on võimalikud riskid, mis turul toimub, ja seeläbi saame uuendada oma riskianalüüsi ja teadmisi. Teisest küljest saavad ettevõtjad öelda, mida võiksime nende jaoks lihtsustada.

Meile on oluline mõjutada isiku maksekäitumist riigile võimalikult lihtsalt ja odavalt. Piltlikult öeldes piisab ühest telefonikõnest või kui ei, peab teistmoodi lähenema.

Millised on olnud markantsemad maksupettuste juhtumid lähiaegadest?

Teeme aastas kaks tuhat kontrolli, mistõttu see on meie jaoks rutiin ja ma ei saa maksusaladusest tulenevalt ühtegi nime välja tuua.

Võtame näiteks tavalise käibemaksupettuse, kus on vahele tehtud riiulifirmasid. Pärnumaalgi on ettevõtjaid, kes teevad selliseid skeeme või on vahele jäänud arveveski teenuse kasutamisega. Seda võib küll öelda, et nendeni jõuame varem või hiljem. Meie praegune riskianalüüs toetab ja tulemused kinnitavad seda.

Teisest küljest peab jälle ütlema, et maksedistsipliin Eestis tasapisi paraneb.

Konjunktuuriinstituudi uuring näitab, et regulaarseid ümbrikupalga saajaid on viis protsenti ja aeg-ajalt saajaid neli protsenti, mis teeb kokku üheksa protsenti. Alla kümne protsendi pole see varem kunagi olnud. Meiegi andmed näitavad, et see on kogu aeg vähenenud.

Maksukuulekus ei muutu üleöö. Meie jaoks ongi oluline näidata paranemise trendi ja rahulikult selles suunas edasi tegutseda.

Kas ümbrikupalga maksmine Eestis on sarnases suurusjärgus Euroopa Liidu teiste riikidega?

Seda on raske öelda, sest riikidel on selle mõõtmiseks erinev baas. Siin on olnud eri riikide uuringuid. Kuid võin öelda seda, et Eestis on ümbrikupalga osakaal üsna väike. Eriti kui võrdleme Läti ja Leeduga, kus see on vähemasti eri uuringuis olnud kõrgem.

Samal ajal peab neisse uuringuisse suhtuma skeptiliselt. Ma pigem ütleksin, et Eesti positsioon on hea.

Paar nädalat tagasi andis Kreeka valitsusasutus teada, et neil on maksude laekumine paranenud sada protsenti. Mina arvan, et Eestis oleks see võimatu.

Esiteks oleme Eestis pannud rõhku sellele, et maksude maksmine oleks võimalikult lihtne. Paljudes Euroopa riikides see nii lihtne ei ole, et saad esitada elektroonselt tuludeklaratsiooni.

Nende lahenduste nimel oleme töötanud üle kümne aasta, Eesti on selles mõttes esirinnas ja selleks, et makse koguda, ei ole esmatähtis üldse kontroll. Esmane on see, et tehniline lahendus oleks võimalikult lihtne ja arusaadav. Sest valdav osa isikuid tahab ikkagi teha asju korrektselt.

Meie peame pakkuma lahendust ja mõtlema sellele, et kui tal tekib kiusatus, siis kuidas seda kiusatust minimeerida. Kui võtta ümbrikupalga osakaal üheksa protsenti ja hakata seda rahasse arvestama, saame üle miljardilise summa. See näitab, et tööd meil on ja kindlasti tuleb sellega süsteemselt edasi tegelda.

Pärnus on levinud suvekaubandus ja seetõttu ringlemas ilmselt palju sularaha. On selle võrra risk pettusteks siin suurem?

Seda võib öelda küll, et suvekaubanduses liigub kindlasti rohkem sularaha. Oleme ennetamise mõttes sel aastal rohkem silma peal hoidnud toitlustus- ja meelelahutusasutustel.

Kindlasti teeme seda tulevikuski, sest kontroll näitab, et selliseid juhtumeid on palju, kus töötajaid ei ole veel ametlikult registreeritud. Kui läheme kohapeale kontrollima, võetakse nad ametlikult tööle.

Oleme tuvastanud majutusasutusi, mis ei ole end registreerinud, kuid on pärast meie külastust võtnud end majandustegevuse registris arvele. Kuid need on pigem üksikud juhtumid.

Kas 566 miljonit krooni tänavu esimesel poolaastal deklareerimata ja tasumata jäänud makse on teie hinnangul palju või vähe?

Meie eesmärk on maksupettusi vähendada ja saavutada seda, et need summad, mida avastame, oleksid väiksemad. Deklareerimata ja tasumata maksude summa on siiski läbi aastate kasvanud.

2008. aastal oli see summa (aasta peale kokku – toim) 730 miljonit krooni, 2009. aastal 877 miljonit krooni ja tänavu esimesel poolaastal 566 miljonit krooni. Pikas perspektiivis me kindlasti tahame, et summa ei suureneks, vaid pigem väheneks igal aastal. Et pettusi oleks vähem.

Kuidas on masu mõjunud maksukäitumisele?

Majandussurutise ajal on kindlasti oht maksupettuste kasvuks, kuid võib öelda, et suurt kasvu pole näha. Üks põhjus on see, et eelmise aasta lõpus intensiivistasime oma tegevusi.

Meie eesmärk ei ole inimesi koondada. Kui vähendaksime oma tegevusmahtu, võib see pigem tuua kaasa õiguskuulekuse alanemise. See on risk, mida näeme.

Et osa tegevusi liigub e-lahendustesse, pakume töötajaile teistlaadi tööd. Tänu sisemiste ressursside ümbermängimisele ja efektiivsuse tõstmisele oleme suurendanud veidi revidentide ja sissenõudjate arvu.

Oleme saavutanud selle, et maksuvõlglaste arv on alla saja tuhande. See on hea samm edasi. Maksude maksmata jätmine ei kao kindlasti täielikult. Võime öelda, et on valdkonnad, kus parendamist vajab eelkõige õiguslik keskkond, mitte järelevalve mahtude suurendamine, üks selline valdkond näiteks on kütusesektor.

Millised on selle aasta prioriteetsed valdkonnad, mida kontrollite?

Ehitus-, metsandus- ja kütusesektor, ümbrikupalk kui pettuse liik. Samuti võitlus arveveskite ehk ettevõtetega, mis kasutavad fiktiivseid arveid.

Käibemaksu tagastuse pettuste tõkestamine. On näha selliste juhtumite selget kasvutrendi, kus isikud proovivad käibemaksu tagasi küsida. Kasv on peaaegu kolmekordne, püüame seda vähendada.

Oleme viimastel aastatel süsteemselt arendanud seda, kuidas oleks võimalik tuvastada üüritulude varjamist. Püüame korrastada sedagi turgu oma võimaluste piires. Need on olulisemad maksukäitumise parandamise valdkonnad.

Petturid muutuvad ilmselt järjest nutikamaks ja mõtlevad välja üha uusi võimalusi.

Eks meiegi kogu aeg nuputa. Oluline on koostöö ja infovahetus Euroopa Liidu riikidega, sest osa pettureid liigub riigist riiki, nad ei püsi geograafilises mõttes paigal. Kui avastame mingi pettuseliigi, jagame seda teadmist Euroopa Liidu teiste riikidega ja vastupidi.

Tuues näiteks ehitussektori, oleme tõhustanud koostööd Soome maksuhalduriga, tagamaks maksude korrektse laekumise, sest väga palju Eesti ettevõtjaid ja ehitajaid on tööl Soomes. Ka Pärnust käib palju ehitajaid Soomes.

See tendents kipub küll jääma, et kui tuleb mingi uus pettus, oleme sammukese taga. Aga teisest küljest on meie eelis süsteemne riskianalüüs, mis näitab, kes on need võimalikud riskantsed isikud. Kui ta enne oli tegev mingis ühes sektoris ja alustab seejärel teises sektoris, teame juba valmis olla.

Pettuse skeem oma olemuselt ju ei muutu, see võib minna vaid veidi keerulisemaks. Aasta tagasi hakati näiteks juhatuse liikmeteks panema mitte Eesti, vaid Euroopast pärit variisikuid. Võib-olla avastame asja pisut hiljem, kuid jõuame jälile siiski kiiresti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles