Riik ostab AS Rajult Sindi paisu

Sindi pais.

FOTO: Ants Liigus

Keskkonnaministeerium ja Sindi paisu omanik AS Raju sõlmisid kokkuleppe paisurajatiste riigile müümise kohta, et taastada peaaegu hävinud Pärnu jõe lõhepopulatsioon. Sellega kahekordistub lõhede arvukus Eestis.

„Plaanime Pärnu jõestiku kaladele taas sobivaks elupaigaks muuta, kuid seni on Sindi pais olnud suur takistus. See probleem on pikalt lahendust oodanud ja õnneks saame nüüd pärast AS Rajuga peetud konstruktiivseid ja tulemuslikke läbirääkimisi töödega peagi pihta hakata. Tegelikult oleme lõhekalu Pärnu jõkke juba asustanud ja loodetavasti on neil võimalik oma sünnikohta tagasi pöörduda, kui aeg on selleks küps,“ kommenteeris keskkonnaminister Mati Raidma.

Paisu riigile omandamise järel alustab keskkonnaministeerium konsulteerimist kõigi asjaosalistega, et leida parim lahendus paisu kaladele läbipääsetavaks tegemisel. Kaalumisel on lahendused, mis on keskkonnamõju hindamisega heaks kiidetud. Üks lahendusi oleks rajada kärestik, millega paisutustase alaneks osaliselt, ja teine ehitada kalaramp lauge looduslähedase kalapääsuga, vahendas ministeeriumi pressiesindaja.

Pärnu jõgi on suurima potentsiaaliga lõhejõgi Eestis, kuid reaalselt on praegu kaladel kasutada vaid üks protsent kogu jões leiduvatest elupaikadest. Paisu avamisel avaneks kaladele senise 14 kilomeetri asemel ligemale 100 kilomeetri pikkune jõelõik, peale selle kõik Pärnu jõe lisajõed.

Teadlaste hinnangul on Pärnu jõe tegelik lõhe taastootmispotentsiaal ligi 45 000 - 58 000 lõhe noorkala aastas, kuid praegu jõuab enamikul aastatel jõest merre tagasi alla 100 kala. Pärnu jõestikus aga suudab paljuneda pea niisama suurel hulgal lõhekala kui ülejäänud Eesti lõhejõgdes kokku.

Peale selle parandab paisu avamine selliste looduskaitseliste liikide nagu jõesilmu, paksukojalise jõekarbi ja hariliku võldase, aga ka tööstuslikult oluliste kalade nagu meritindi, meriforelli, vimma ja siia elupaiku.

Sindi paisu kaladele läbipääsetavaks tegemine on vaid osa Pärnu jõestiku elupaikade taastamise projektist, mida rahastatakse ühtekuuluvusfondist.

Tagasi üles