/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
SA Kihnu Kultuuriruumi ühe eestvedajana Kihnule hülgeküttimise õigust taotlenud Mare Mätas tunnistas, et tulevaseks jahiks sobivad ainult erilised mehed, sest hülgejaht on aeganõudev, kulukas ja keeruline, nõudes hüljeste tundmist, jahimehe sitkust ja oskust seista vastu loodusjõududele.
Mätase arvates leidub selliseid mehi ainult Kihnus ja Manijal, sest need iseloomuomadused ja hülgejahikirg peavad olema kaasa sündinud.
Mare Mätas, milles väljendus sihtasutuse kolm aastat kestnud võitlus selle nimel, et hallhülgeid võiks Kihnus küttima hakata?
Tõsisem arutelu hülgepüügi taaslubamiseks algas meil isekeskis 2007. aastal. 2008. aastal korraldasime hülgepüügi teemal seminari ja andsime välja Toomas Pajula koostatud brošüüri “Hülgepüük”. Kihnu tollane vallavanem Annely Akkermann osales Eesti tuntud hülgeuurijatega Soomes konverentsil.
Kõige suurem raskus seisnes nõndanimetatud loomaarmastajate ja hülgeuurijate meelsuse muutmises.