Tants aurusauna ümber ehk Estonia veekeskus ei pea vett

Basseinist voolav vesi valgub mööda veekeskuse seina tänavale. Foto: Ants Liigus

Pärnus kaks aastat tagasi mais valminud taastusravikeskuse Estonia sauna- ja basseinikeskust, mille ehitamine läks maksma 70 miljonit krooni, on nüüdseks tulnud kolm korda remontida. Lähiajal suletakse Estonia termid taas parandustöödeks.

Viimane, kolm nädalat väldanud remont, mille jooksul ehituse peatöövõtja AS Oma Ehitaja üritas lappida keskuse möödunud talvel lekkima hakanud suurt basseini, ei kandnud vilja. See sai selgeks eelmise nädala lõpul, kui uuesti basseini lastud 200 tonni vett läbi maja betoonpõranda õue nirisema hakkas. Hoogsamalt kui enne “remonti”.

Algusest peale praak

Et saunakeskuse suurima basseiniga pole kõik nõnda, nagu peab, oli asjaosalistele teada juba vahetult pärast hoone valmimist ja enne avamist, kui basseini esimesed praod tekkisid. Toona jõuti ehitaja tellitud ekspertiisis järeldusele, et basseini põhi võinuks olla tehtud paksemast raudbetoonist.

“Oleks tulnud kõigile odavam, kui siis oleks öeldud, et lükkame avamise kaks kuud edasi ja teeme selle asja korda,” on Estonia juhataja Cardo Remmel tagantjärele targem kui tema eelkäija Vello Järvesalu.

Kolme nädalaga, kui veekeskus viimati suletud oli, kaotas Pärnu linnale kuuluv ettevõte Remmeli andmetel käibes suurusjärgus 700 000 krooni. Seda ainult broneeringute ülesütlemise tõttu. Lisandub juhukülastajatelt saamata jäänud raha.

“Eks me kaalu võimalust teha ehitajale ettepanek selle hüvitamiseks,” sõnas Remmel. Seda enam, et kahju pole saanud ainult Estonia, vaid kõik pärnakad. “Selge on, et käibeta jääb osa kasumist saamata ja kasum kuulub ettevõttele, mille omanik on linn, nii et selles mõttes on linnale kahju tekitatud,” selgitas Remmel. Andes mõista, et sellises olukorras polegi ehk võimalik võtta Estoniast aasta lõpus dividendidena välja viit miljonit krooni, nagu ta ettevõtte juhi kohale asudes lubas.

Meie pole süüdi

Ehituse konstruktori Meelis Sinijärve kinnitusel ei ole aga viga üksnes betoonis, vaid ka basseini hüdroisolatsioonis. “See, mis seal ehitatud on, ei ole projektijärgne hüdroisolatsioon,” märkis ta.

Ometi väitis tellija poolt ehitusjärelevalvet tegema palgatud Peeter Ööpik AS Telora-E-st esimese hooga, et temale ei hakanud tööde käigus silma midagi, mis viidanuks võimalikele probleemidele. Kõik olevat ehitatud täpselt nii, nagu paberi peal ette nähtud oli.

Ühtäkki aga Ööpiku jutt muutub ja ta toob mängu basseini tehnilisi seadmeid paigaldanud OÜ Oma Ujula. Ettevõtet, mida Ööpik iseloomustab kui loodusõnnetust, ei organiseerinud tema väitel objektile peatöövõtja, vaid töö tellija.

Asjaolusid, miks ta Oma Ujulat loodusõnnetusega samastas ja kas peale selle osaühingu töölevõtmise tema tahtest muul moelgi mööda mindi, ei soovinud Ööpik täpsustada. Küll tunnistas ta ohates, et oli sunnitud olukorras.

Ent Oma Ujula inseneri Andrus Jõgi kinnitusel ei ole nende ettevõttel hüdroisolatsiooniga mingit pistmist, nemad paigaldasid ainult torustiku. Seda, kes hüdroisolatsiooni pani, Jõgi ei tea, kuid tema hinnangul ei olnud see ettevõte just kõige pädevam või hoolsam. “Pagan seda teab, kes seal pärast hüdro panemist ja enne plaatimist kõndis. Või kukkus mingi asi sinna peale ja oligi üks koht vigastatud ja bassein jookseb,” heietas Jõgi.

Peale pagana võib seda teada Oma Ehitaja, mille ehitusdirektor Aare Eessalu eelistab aga vaikida. “Kokkuleppel tellijaga me konkreetseid numbreid või süüdlasi ajalehe kaudu ei otsi,” sõnas Eessalu resoluutselt.

Remmelgi nentis, et otseselt kedagi süüdistada on raske. See sai talle selgeks kevadel, kui ta järjekordsete vigade ilmsiks tulles seda üritas. “Kõik asjaosalised näitavad näpuga kellegi teise peale,” märkis ta.

Samuti ei söanda Remmel spekuleerida, kas ja milline roll on tekkinud jamas Oma Ehitaja objektijuhil Raivo Fridolinil, kes Järvesalu mahitusel kandis saunakeskuse ehitamise ajal Oma Ehitaja kuludesse 780 000 krooni eest arveid, mis tegelikult olid seotud Järvesalu naistuttava maja renoveerimisega.

Paberid puudu

Küll on Remmeli sõnutsi selge, et vigu, mis pärast hoone valmimist on välja tulnud, leidub katastroofiliselt palju. Pole ju kõnealune bassein sugugi ainus möödalaskmine.

Tänavu mais, kui garantiiaeg läbi sai, pidi Estonia esitama Oma Ehitajale nimekirja vigadest, mis veel tuleb parandada. Remmel on härrasmees ega taha Oma Ehitajat lehe vahendusel rünnata, jättes nimekirja täpse sisu saladuseks. “Ütleme niimoodi, et see nimekiri oli päris soliidne,” märgib ta taktitundeliselt, pidades sõnaga “soliidne” silmas, et vajakajäämisi oli palju.

Soolasauna põrand lekkis nõnda, et sellest korrus allpool puhkeruumi laest rippusid alla soolapurikad. Aurusaunas kõrvetas nii mõnigi külastaja jalad, kui põrandal asuvast torust kuuma auru sauna paisati.

Kui siis uurima hakati, miks aur külastajaid põletab ja kas saun on valesti ehitatud või on juba projektiga mööda pandud, selgus, et sauna tehnoloogilist lahendit polegi paberile pandud.

Kõik saavat korda

Praeguseks on kõik garantiiperioodi lepingulise lõpuülevaatuse käigus tuvastatud puudused Eessalu kinnitusel likvideeritud. Välja arvatud suure basseini läbijooks, mida käsitletakse eraldi juhtumina.

Estonia on tellinud OÜ Estkonsuldilt järjekordse ekspertanalüüsi, millega proovitakse kindlaks teha läbijooksu põhjused ja leida lahendused nende kõrvaldamisks.

Estkonsuldi projekteerimisdirektori Heiki Meose hinnangul pole see just kerge ülesanne, kuna bassein on ehitatud nõnda, et sellele ei pääse altpoolt ligi. “See on nii nagu katuse puhul, et toast vaadates näeme, et vesi jookseb tuppa, aga seda, kust kohast ta läbi katuse jookseb, ei näe,” sõnas Meos. Ometi olevat tal lahendus välja mõeldud ja käesoleva nädala lõpuks tutvustatakse seda ehitajalegi.

”Me ei kahtle hetkekski selles, et läbijooks likvideeritakse, arvestades ekspertide soovitusi, kusjuures anname oma parima, et see toimuks lühima võimaliku aja jooksul,” teatas ehitusdirektor Eessalu.

Remmel loodab, et põhjendatult. Sellele, mis saab juhul, kui basseini teisel katselgi pidama ei saada, ei julge ta enda sõnutsi mõeldagi.