Tänavu on kõige rohkem puukentsefaliidi juhtumeid registreeritud Pärnumaal, kus üheksa kuuga haigestus 24 inimest. Järgnesid Tallinn ja Narva vastavalt 18 ja 14 haigusjuhuga.
Pärnumaal on kõige rohkem puukentsefaliiti haigestunuid
24. oktoober 2010, 12:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puukentsefaliiti ja puukborrelioosi haigestumine on tänavu eelmise aastaga võrreldes rohkem kui seitse protsenti siiski vähenenud.
Puukborrelioosi haigestus tänavu üheksa kuu jooksul 1079 inimest, möödunud aasta samal ajal oli haigestunuid 1168 ehk 7,6 protsenti rohkem, selgub terviseameti üheksa kuu statistikast.
Oluliselt harvemini esinevasse puukentsefaliiti haigestus selle aasta esimese üheksa kuuga 144 inimest, mullu oli haigestunuid 155. Seega on vähenemine olnud 7,1 protsenti.
Puukborrelioosi registreeriti enim Saaremaal, kus haigestus 298 inimest, mis moodustab kõigist juhtudest peaaegu kolmandiku. Saaremaale järgnesid Tallinn 198 ja Harjumaa 83 puukborrelioosi juhuga.
Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 1-2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud, milleks on kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega, mis kestavad kuni nädala. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse ning tekitada ajukelmepõletiku. Tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole, kuid haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse.
Borrelioosinakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad. Kõige tavalisem nakkuse tunnus on nahalööve, mis tekib hammustuskohal 1-4 nädala pärast. Varem või hiljem lööve kaob, kuid haigusnähud võivad tekkida ka närvisüsteemis, liigestes ja südames. Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega.