Kurikuulus sarikelm sai aastaid juurde

Sarikelm Ahto Künnerpä pettis, kus petta andis.

FOTO: Ants Liigus

Neljapäeval Pärnu maakohtu ees seisnud Ahto Künnerpä on Eesti netikaubanduse maastikul kurikuulus tegelane. Aastate jooksul on ta raha välja petnud kümnetelt isikutelt, lollitanud ettevõtjaid ja petnud riigiametnikke.

Nii salati- kui kinnisvaraäris kätt proovinud ja aktiivselt kõikvõimalikes müügikeskkondades tegutsenud Künnerpä nime interneti otsingumootorisse sisestades leiab foorumitest juba 2007. aastast teateid tema korraldatud pettustest.

Ent sedakorda olid arutlusel Künnerpä peaasjalikult 2012. aasta kevadel ja suvel toime pandud pettused, mis ulatusid identiteedivargusest dokumentide võltsimiseni.

Ahtost sai Leili

Sellesse aastakäiku jäänud pettustelaine sai alguse varakevadel, mil järjekordset kelmust sepitsev Künnerpä vormistas esmalt endale ühes finantsteenuseid pakkuvas ettevõttes konto.

Seejärel saatis Künnerpä väljamõeldud isiku – Leili Altoja – nimelt firmadele e-kirju, milles andis teada, et Altoja ja seesama finantsettevõte teevad koostööd üheksalapselisele perele annetuste kogumiseks.

Mõistagi ei laekunud raha, mida head inimesed järgnevate kuude jooksul annetasid, ettevõtte ega Altoja, vaid Künnerpä kontole.

Ent ettevõtlik Künnerpä ei jäänud koju kotile raha tiksumist ootama. Teenimisvõimalusi laiendada püüdes näppas ta 23. mail Tori rahvamajast võõra ID-kaardi koos PIN-koodidega. Juba samal päeval logis ta ohvri pangakontole ja kandis sealt enda arvele 103 eurot. Ülejärgmisel päeval lüpsis ta sealt veel 90 eurot.

Edasi kasutas ta kaarti ühe telekommunikatsiooniettevõttega sülearvuti ja mobiiltelefoni liisingulepingute sõlmimiseks, telefoni iPhone ja sülearvuti soetamiseks.

Sülearvuti jäi Künnerpäl küll ettevõtte tehnilise rikke tõttu saamata, ent telefoni tõi kuller talle koju kätte.

Rahvusvaheline haare

Leidliku loomu ja laia profiiliga Künnerpä leidis varastatud ID-kaardi kasutamiseks veel kolmandagi võimaluse – lõi ühes interneti oksjonikeskkonnas kaardiomaniku nimel konto ja asus asju müüma.

Tasud jättis ta oksjonikeskusele maksmata ja tekitas sellega kaardiomanikule 184 euro suuruse kahjumi. Ühtekokku kaotas ID-kaardi seaduslik omanik Künnerpä käe läbi 1032 eurot.

Kesksuvel õnnestus Künnerpäl enda valdusesse saada juba järgmine ID-kaart koos PIN-koodidega, mida ta samuti kasutas oksjonikeskkonnas kauba müümiseks ilma oksjonitasu maksmata. Selle kaardi omaniku kahju oli 524 eurot.

Küberkuritegude kõrval ei põlanud põhimõttest “mis ripakil, see ära” lähtuv Künnerpä ka kõige lihtlabasemat vargust, koguni rahvusvahelisel tasemel. 2012. juuni lõpus Soomes viibides näppas ta ühest Helsingi korterist 350 eurot.

Künnerpäst Künnapaseks

On märkimisväärne, et kõigi nende tegude toimepanemise ajal kandis kelmuste eest kuus korda väärteokorras karistatud Künnerpä ühe aasta ja seitsme kuu pikkust tingimisi vangistust kahe ja poole aasta pikkuse katseajaga, mille Pärnu maakohus talle 2012. aasta 2. mail oli määranud.

Tema tingimisi vabaduses viibimise üks kohustus oli leida töökoht. Aga kuidas sa ikka tööle saad, kui sinu mitte just kõige tavapärasemal nimel on selline karistusregister. Selge: tuleb minna tööle mõne teise nime all.

Nii astuski Künnerpä 2012. aasta oktoobri alul Pärnus sisse ühte administraatoreid otsinud majutusasutusse. Seal esitles muuhulgas harrastusteatris osalenud noormees end Ahto Künnapasena. Selle nime all sõlmis endast meeldiva mulje jätnud kelm hotelliga töölepingu.

Paraku kestis töösuhe ainult kuu lõpuni. Ilmselt polnud tal palgapäeva saabudes esitada raamatupidamisele väljamõeldud Ahto Künnapase nimel oleva pangakonto numbrit ja vale tuli ilmsiks.

Leping ei pidanud

Järgmise aasta mai lõpus ei jäänud Pärnu maakohtul üle muud kui Künnerpäle määratud karistus täitmisele pöörata. Ent seitse kuud hiljem, 2014. aasta jaanuaris saatis Harju maakohus Künnerpä vabadusse – aastase katseajaga, kohustusega kanda elektroonilist jälgimisseadet ja leida töökoht.

Eelnevast õppust võtnud, ei hakanud Künnerpä enam ennast tööle sokutama. Lihtsam oli ise tööleping koostada, see välja printida, lisada sellele väidetava tööandja allkiri ja esitada see kriminaalhooldajale kui tõend töölkäimisest. Ühtlasi andis väidetav töötamine elektroonilise valve all Künnerpäle vabaduse liikuda väljaspool kodu.

Seegi vale ei osutunud vettpidavaks ja läinud aasta augustis saatis Pärnu maakohus Künnerpä taas trellide taha.

Otsib võimalusi

Lohvakad ja pisut luitunud vanglarõivad üll, astus Künnerpä nüüd neljapäeval taas Pärnu maakohtu ette vastu võtma järjekordset karistust nende 2012. aastal toime pandud süütegude eest.

Juba eeluurimise ajal oli Künnerpä ennast kõigis talle süüks pandud episoodides süüdi tunnistanud ega hakanud neid kohtuski vaidlustama. “Kahetsen tehtut ja hüvitan kahju esimesel võimalusel,” lubas ta.

Seda kahju on eile sündinud kohtuotsusega pea kaheks aastaks vangi mõistetud Künnerpäl üsna palju hüvitada. Esmalt riigituludesse 897 eurot sundraha ja õigusabi eest, peale selle tsiviilhagide korras kaheteistkümnele kannatanule ühtekokku 1748 eurot.

Tagasi üles