Metalli- ja kütusekratid hoiavad Pärnumaad hirmu all

Foto: PP

Veebruari viiendal päeval tungitakse Pärnus Kauba tänaval asutuse territooriumile, purustatakse ühe seal seisnud merekonteineri taba ja teise traatkinnitus ning taritakse minema 150 kilogrammi vaske ja 120 kilo pronksi.

Umbes samal ajal Pärnumaal Surju vallas Ristikülas tungib kurjategija talu garaaþi ja imeb seal seisnud sõiduauto Peugeot paagist 30 liitrit bensiini.

Iseenesest pole nimetatud sündmustes midagi erakordset. Küll väärivad need märkimist kui esimesed omalaadsed juhtumid, mis Lääne prefektuuris tänavu registreeritud. Järgnenud kuudel on politsei saanud kõikjalt Pärnu maakonnast kümneid teateid nii metalli- kui kütusevarguste kohta.

Mis ripakil, see ära

“Metalli kokkuostu hind on pidevalt tõusnud ja see on ilmne põhjus, et metalli on varastatud eelmise aastaga võrreldes veidi rohkem,” on metallivargused Lääne prefektuuri kriminaalbüroo Pärnu kriminaaltalituse juhi Priit Schvede kinnitusel politseile aktuaalne teema.

Autopeeglivarastest erinevalt pole metallikratid valivad tegelased. Ära veetakse kõik, mil vähegi väärtust olla võib. Oktoobris läks Tootsi ja Tõstamaa vallas kaduma kümmekond kanalisatsioonikaevukaant. Ehitusobjektidelt ning tühjalt seisvatest hoonetest on kogu maakonnas kokku keritud ja minema tassitud sadu meetreid kaableid. On võetud metallist vanne ja torusid, metallkarkasse ja radiaatoreid.

On teada juhtum, kui eriti meeleheitlik tegelane ründas Pärnus Ilvese tänaval maja hoovis seisnud sõidukit saega.

Kõiksugu mootorid ja elektroonsed seadmed ongi varaste kõrgendatud tähelepanu all. Maakonnas on varaste saagiks langenud 15 elektrimootorit, mis kas minema veetud või mähiste kättesaamiseks purustatud.

Paari kilo harutatud vasktraadi pealt teenib varas 150 krooni. Mootorist saadud raua ja alumiiniumiga kokku võib-olla teist niisama palju.

Samal ajal saab mootorist ilma jäänud ettevõte tuhandeid kroone kahjumit. Ainuüksi mootori pealt. Kui lõhutud või äraviidud masinate tõttu jääb töö seisma, suureneb ettevõte kahju iga jõude istutud tunniga veel.

Kütust voolab ojadena

Eks kütuse hinnadki ole kerkinud, ent kütusevarguste hulk on Schvede andmetel jäänud mullusega enam-vähem samale tasemele. See on mõnevõrra üllatav, arvestades, et tänavu on Pärnu maakonnas ohtralt asfalti laotatud, mistõttu maanteede ääres ja linnatänavatel seisab valveta masinaid. Need on kütusevarastele kerge saak.

Nii pumbati oktoobri alguses Pärnus Voorimehe ja Lubja tänava nurgal seisnud ekskavaatorist 20 liitrit diislikütust. Märtsis aga läks Raba tänaval seisnud traktori paagist kaduma 220 liitrit diislikütust. Need on vaid paar näidet ettevõtlike kütusekaakide tegemistest.

Kokku on varastatud tuhandeid liitreid bensiini ja diislit. Suurim kütusevargus toimus tänavu ööl vastu 19. maid, kui Surju külas asuva ettevõtte territooriumil pumbati mahutitest välja 1300 liitrit erimärgistusega diislikütust.

Riski pole

Väljapumbatud kütusest on võrdlemisi lihtne lahti saada: kasutada ise või müüa naabrimehele.

Kuidas aga teha rahaks kokkukahmatud kahtlast päritolu metallikraam, näiteks kaevuluuk, mis peaks varga peas põlema niisama ereda leegiga kui müts?

Eesti suurima jäätmekäitlusettevõtte AS Kuusakoski metallivastuvõtja Raivo Piiraku kinnitusel võtavad nemad kanalisatsioonikaevuluuke meeleldi vastu. Aga ainult juhul, kui need toob AS Pärnu Vesi. Siiani pole seda juhtunud. Küll on paljud üksiküritajad Piiraku kinnitusel ilmunud kaevuluukidega nende juurde. Sealt on nad niisama rikkalt või vaeselt ja ehk natuke targemana tagasi saadetud. “Eraisikute käest me kanalisatsioonikaevuluuke vastu ei võta,“ tutvustab Piirak Kuusakoski metallikokkuostupoliitikat.

Alles hiljuti oli ühe mehe metallikoormast leitud poolik kaevuluuk. Ehkki tegelane üritas selgitada, et see pärineb ta oma majapidamisest, saadeti ta metallikolaga tagasi sinna, kust ta tuli. Koju siis, mitte emaüsasse.

Peale kaevuluukide on keelatud eraisikutelt vastu võtta raudteega seotud metalli, teeviitade osi ja õhuliine. Olgu selgitus milline tahes.

On aga märkimisväärne, et politseid ei hakka metallikokkuostufirmad kahtlast päritolu metalli nähes tülitama. Seega ei kaasne varastatud kraami kokkuostu viimisega mingit riski. Ehk ainult juhul, kui metall tõepoolest vastu võetakse, sest sel juhul paneb kokkuostja müüja isikuandmed kirja.

Tuleb leida ostja

Teise, Pärnuski tegutseva metallikokkuostu ettevõtte OÜ Tolmetex tegevjuhi Roman Beljavski väitel aga ei saa välistada, et teinekord satub metallikoormasse keelatud kraami. “Purustatakse ära ja keegi ei märkagi, et see seal sees on,” nendib ta. “Me ei saa ju kõiki kahtlustama hakata, et äkki on mõni kaevuluuk koormasse sokutatud.”

Siin võibki peituda vastus küsimusele, kuidas kahtlast päritolu metall rahaks teha. Tuleb leida keegi, kes ostab kõiksugu “musta” ja “mittemusta” metalli liigseid küsimusi esitamata kokku, kuhjab selle ühte koormasse ja veab kokkuostupunkti.

Mis puutub politsei tegevusse varaste tabamisel, kontrollitakse Schvede kinnitusel alati sellekohaseid teateid ja laekunud infot, samuti metallikokkuostupunkte. “Tihti avastatakse ja sellest tulenevalt teatatakse vargusest suure hilinemisega, see raskendab oluliselt kuriteo avastamist,” märgib Schvede.