Lõunanaabritele pakub Pärnu järjest suuremat huvi

Soomlaste lemmik on aastaid olnud taastusravikeskus Tervis. Foto: Urmas Luik

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) uuringutest selgub, et soomlased on Eestisse reisimisest küllastumas, lätlastele seevastu pakub Pärnu järjest rohkem huvi.

EAS küsitles septembris ja oktoobris taas Soome, Norra, Läti ja Leedu elanikke, et uurida Eesti potentsiaali puhkusesihtkohana nende riikide elanike seas.

Soomlased on usinad reisijad

Soome 5,35 miljonist elanikust on 4,04 miljonit 15-74 aasta vanused. See 4,04 miljonit tegi 2009. aastal ligi 6,7 miljonit ühe- või mitmepäevast välisreisi, mis teeb keskmiselt 1,66 välisreisi reisimas käinu kohta. 84 protsenti sõitudest olid puhkusereisid, ülejäänud tööga seotud.

Eesti on aastaid olnud soomlaste populaarseim reisisiht, kuid Eesti osa on aasta-aastalt vähenenud. Kui 2000-2002 tehti kõikidest välisreisidest Eestisse 34 protsenti, siis 2009 oli see protsent 27.

Mullu olid Soome elanike vaba aja reiside peamised sihtkohad: Eesti (29%), Rootsi (25%), Hispaania koos saartega (7%), Venemaa (3,3%), Itaalia, Saksamaa (mõlemad (3,1%), Kreeka (2,9%), Suurbritannia (2,5%) ja Tai (2,2%). Kui Eesti ja Rootsi tähtsus vaba aja reiside sihtkohana on aastail 2000-2009 järk-järgult vähenenud, siis kasvanud on eelkõige Lääne- ja Lõuna-Euroopa, veidi Aasia riikide osa.

Peale sihtkohaeelistuste muutumise on Eesti populaarsuse kahanemise põhjusteks uuringu tegijate hinnangul siinne hindade tõus ja küllastumine pärast korduvkülastusi.

Eestis on käinud 79 protsenti 15-79aastastest Soome elanikest, veidi üle poole vastanutest (54%) vähemalt kolm korda. Vanus Eestis reisimist ei mõjuta, pigem elukoht, haridustase ja sissetulek.

Eestit on külastanud 90 protsenti Helsingi ja Lõuna-Soome ning 73 protsenti Ida- ja Lääne-Soome elanikest. Samal ajal on Oulu lääni inimestest siin käinud vaid 58 protsenti ja Lapi läänist 52 protsenti. Helsingi ja Lõuna-Soome elanikest kolmandik on Eestit väisanud üle kümne korra.

Enim on Eestisse reisivad soomlased huvitatud mõnepäevasest lühipuhkusest Tallinnas, järgnevad ühepäevareis Tallinna, lühipuhkus mõnes väiksemas Eesti linnas, spaapuhkus, Balti riikide ringreis ning puhkus maal ja looduses.

Läti turistidest domineerivad keskealised

Läti statistikaameti andmetel tegid Läti elanikud mullu 3,06 miljonit välisreisi, millest 51 protsenti olid mitmepäevased. Võrreldes 2008. aastaga, vähenes reiside arv 13 protsenti.

54 protsenti Läti elanike välis- ja 57 protsenti puhkusereisidest tegi 2009. aastal 25-44aastaste vanusegrupp (kogu rahvastikust moodustab see vaid 28%). Suhteliselt aktiivsed välismaale reisijad (k.a puhkusele sõitjad) on 15-24aastased. Üle 65aastaste seas väheneb reisimisaktiivsus märgatavalt.

2008. aasta uuringu andmeil oli viimasel aastal välismaal puhanud 25 protsenti 18-74aastastest Läti elanikest. Peamise loobumispõhjusena nimetati rahanappust.

Aastatel 2004-2007 kasvas nii Läti turistide kui nende ööbimiste arv igal aastal märkimisväärselt. 2008 kasv pidurdus ning 2009 vähenes turistide ja ööbimiste arv tunduvalt, ületades veidi 2006. aasta taset. Kiire kasv oli seotud Läti elanike sissetulekute suurenemise, langus vähenemisega.

2010. aasta esimesed andmed näitavad, et senine langustrend on pidurdunud: jaanuarist augustini jäi Eestis majutatud Läti turistide arv eelmise aasta sama perioodi tasemele, kuid nende ööbimised kasvasid kolme protsendi võrra.

Lätlased ööbivad väljaspool Tallinna rohkem kui ühegi teise riigi turistid. Kui kõigist välisturistidest veetis mullu öö pealinnast väljas 37 protsenti, siis Läti turistidest pool.

Kuni 2008. aastani vähenes Tallinna roll mitmel aastal järjest, eelkõige Saaremaa ja veidi Pärnu osa kasvu tõttu. 2009. aastal kahanes Läti turistide ööbimiste hulk Saaremaal Ventspilsiga laevaühenduse katkemise tõttu, millest võitsid Tallinn ja Pärnu. Pärnus kasvas ööbimiste arv 2009. aastal kümnendiku võrra.

Viimastel aastatel on hotellide tähtsus ööbimiskohana aasta-aastalt suurenenud ning hostelite, külalistemajade ja puhkekülade osa vähenenud. Sama tendents on märgatav Eesti sise- ja Leedu turistide ööbimiste puhul. Uuringu tegijate hinnangul on see juhtunud seetõttu, et inimesed, kes saavad endale majanduskriisi ajal reisimist lubada, kasutavad langenud hindadega võimalust ööbida kõrgema taseme majutuskohtades.

94 protsenti Läti turistidest korraldas oma reisi Eestisse ise. Kolm protsenti kasutas valmisreisi ja niisama paljud broneerisid reisifirma vahendusel mõne reisiteenuse. Umbes 90 protsenti Läti inimestest tuleb Eestisse oma autoga.

Eestit puhkuse sihtkohaks valima motiveeris lätlasi eelkõige kaunis loodus (eriti saartel) ning see, et Eesti on Lätile lähedal. Järgmisel kohal oli huvi kultuuri ja ajaloo vastu, Tallinna vanalinna nimetas Eestisse reisimisel väga oluliseks vaid 29 protsenti.

Eestit külastanuid on kõige rohkem Riia, Riia ümbruse ja Põhja-Läti elanike hulgas.

Norralastel on Lätti lihtsam lennata

Norralaste puhkusereiside tähtsaimad sihtkohad on naaberriigid ja Vahemere maad. Balti riikidesse tehakse vaid 1,5 protsenti puhkusereisidest, kusjuures Läti linnadega on tunduvalt parem lennuühendus.

2009 ööbis Eesti majutusasutustes 40 915 Norra turisti. See andis neile, võrreldes teiste riikidega, 6. koha. Eestis ööbivatest turistidest on norralasi kolm protsenti.

Kui veel 2005. aastal oli Norra turiste ja nende ööbimisi Eestis kaks korda rohkem kui Lätis, siis 2006. ja 2007. aastal jõudis Norra turistide arv mõlemas riigis enam-vähem samasse suurusjärku. Leedu on jäänud norralastele tunduvalt vähem populaarseks sihtkohaks kui Eesti ja Läti.

Tallinna on otselennud vaid Oslost, Riiga viiest Norra linnast. 2010 suvehooajal pakkusid Estonian Air ja Norwegian Air Shuttle Oslost Tallinna 12 lendu, 2009/2010 talvehooajal kümme lendu nädalas. Tänavu suvel oli Riiga Oslost 21 (juulist augustini 25), Bergenist ja Stavangerist seitse, Tromsøst ja Ålesundist kolm ning Trondheimist kaks lendu nädalas (kokku 43 lendu nädalas).

Detsembrist alustab Ryanair lende Oslost (Ryggest) Tallinna kolm korda nädalas.

Norra turistide populaarseim siht Eestis on Tallinn. Pärnus ööbimiste arv on viimastel aastatel vähenenud, kuigi Pärnu tähtsus sihtkohana on püsinud 9-10% piires.

Leedulasel napib raha

Leedust välismaale reisijate, eriti puhkajate seas domineerivad nooremad inimesed. 53 protsenti kõigist mitmepäevastest välis- ja 56 protsenti puhkusereisidest teevad 25-44aastased elanikud. Puhkusereisijatest ligi 80 protsenti on alla 44aastased.

Olulisemad sihtkohad on lähiriigid. Eestisse tehtud reisid moodustasid vaid kaks protsenti nii kõigist välis- kui puhkusereisidest.

2009. aastal ööbis Eesti majutusasutustes 33 441 turisti Leedust, mis andis neile 7. koha. 66 protsenti ööbimistest oli Tallinnas, 8,5 Saaremaal, seitse Tartus ja viis protsenti Pärnus, ülejäänu mujal.

Tartus ja Pärnus ööbimiste hulk on viimastel aastatel püsinud stabiilne. Neid linnu ei mõjutanud ka 2009. aasta langus: ööbimiste arv isegi kasvas mõne protsendi võrra.

Leedu turistid erinevad Eestit külastavatest Lääne- ja Põhja-Euroopa turistidest tööreiside suurema rolli poolest. Puhkuse- ja tööreisijad moodustavad mõlemad umbes 40 protsenti Eestis ööbinud Leedu turistidest. Ülejäänud on tuttavate külastajad ja läbisõitjad teel Soome või Rootsi. Ligi 85 protsenti leedulastest korraldab oma reisi Eestisse ise. Kolm neljandikku tuleb oma autoga.

Eestis on käinud 37 protsenti 15-74aastastest Leedu elanikest, kuid 24 protsenti oli siin viimati üle kümne aasta tagasi. 30 protsenti pidas reaalseks, et reisib kolme lähiaasta jooksul välismaale, neist omakorda pidas Eestisse sõitu tõenäoliseks 19 protsenti. Kõige rohkem pakub Leedu elanikele huvi võimalus kombineerida reis Eestisse Soome või Rootsi külastusega.