/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/03/27/154590t1h05c4.jpg)
Sindi paisul hüdroelektrit toota sooviv AS Raju võitis riiki Tallinna ringkonnakohtus.
Sindi paisu omanik võitis riiki teises kohtuastmes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ringkonnakohus otsustas kolmapäeval rahuldada AS Raju kaebuse, teatas Tallinna ringkonnakohtu halduskolleegiumi referent Eveli Haravee. Kohus jättis keskkonnaministri ja keskkonnaameti apellatsioonkaebused rahuldamata.
Kohus tunnistas õigusvastaseks keskkonnaministri viivituse Sauga valla taotluses anda nõusolek veejaama kinnistu ehituskeeluvööndi vähendamiseks alates 28. juunist 2007.
Ringkonnakohtu kolmapäevase otsuse järgi on keskkonnaametil aega teha nõusoleku osas jaatav või eitav otsus 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates.
Mullu oktoobris peaminister Andrus Ansipile saadetud kirjas kinnitas AS Raju, et soovib investeerida Sindi paisu umbes 50 miljonit krooni, et rajada ligi 1,3megavatise võimsusega hüdroelektrijaam. Selleks pole varasema info kohaselt keskkonnaministeerium ettevõttele luba andnud. Kirjas märkis Raju, et kui keskkonnaministeerium jätkab venitamistaktikat, vastutab kalade rändetakistuse säilimise eest Sindis keskkonnaministeerium.
Kahe nädala eest teatas keskkonnaministeerium, et kavandab Sindi paisu üle riikliku kontrolli saamiseks muudatusi veeseadusse. Ministeeriumi eesmärk on muuta Pärnu jõgi siirdekaladele läbitavaks. Aastaid kestnud probleemile ei ole keskkonnaministeeriumi asekantsleri Andres Talijärve sõnul kiiret lahendust, kuid sellega tegeldakse jätkuvalt.
Sindi pais on Pärnu jõe suudmest ligi 14 kilomeetri kaugusel asuv kunagise Sindi 1. detsembri nimelise vabriku ehitatud pais, mis on minetanud oma otstarbe. Paisu erastas AS Qualitex, kes müüs paisu ASile Maru (praegune AS Raju), kes soovib saada hüdroelektri tootmisõigust.
Sindi uue betoonpaisu koos kalatrepiga andsid ehitajad vabrikule üle 1974. aastal. Kalatrepp ei toimi nagu vaja ja siirdekaladele on pais suures osas ületamatu rändetakistus.
Teadlaste andmeil puuduvad Sindi paisust ülesvoolu jõesilm, lõhe, meriforell, siirdesiig, vimb ja angerjas. Sindi ning samuti ülesvoolu asuvate Kurgja ja Jändja paisude tõttu on jões madal ka mõne teise tüübispetsiifilise liigi nagu teib, säinas ja latikas arvukus.
Raju soovib enda väitel rajada toimiva kalatrepi ning on riiki süüdistanud kalatrepi ja 1,3megavatise hüdroelektrijaama rajamise takistamises. Riik on pakkunud ettevõttele paisu eest 18,5 miljonit krooni, ettevõte tahtis aga 59 miljonit krooni.