Meenemünt taaselustab legendi Pärnu muulist

Foto: Urmas Luik

Mittetulundusühing Pärnu Mündikoda tahab linnale pakkuda meenemünti, millest võib saada arvestatav konkurent jala külge kinnitatavale liivakotile, mis kaks aastat tagasi linnavalitsuse korraldatud konkursil Pärnu suveniiriks valiti.

Eile tutvustas Mündikoja juhatuse liige Raul Sarandi ideed Pärnumaa arvamusliidrite lõunal. Ega tal praegu peale idee ega rohmaka, vasest taotud näidismündi suurt midagi välja käia ole.

Ent mõte on lennukas: erinevalt tavapärastest meenetest, millele pärast ostmist raske otstarvet leida, annab Pärnu münt inimestele võimaluse see enda käega isikupäraseks muuta.

Näiteks saab gildi käsitööliste majas toksida mündile nimetähed või endale olulise sümboli, Punases tornis aga nikerdada raha tarvis meelepärase pakendi või kandekoti. Sepikojas võib meene markeerida kuupäevaga, mis omanikule jääb meenutama mõnd märkimisväärset päeva.

Ehk nagu Sarandi selgitas, on münt vaid idee kandja, oma loo lisab sellele igaüks ise.

Sümboolne ja praktiline väärtus

Siiski peaks meene autorite visiooni järgi mündi kujunemisel mängima keskset rolli Pärnu muul ja sellega seotud legend, mis kuulutab, et armunutel tuleks oma tunnete kinnitamiseks muuli lõpus ära käia.

Et inimestel oleks põhjust see romantiliselt riskantne teekond jalge alla võtta, toimubki tähtis märgistamine Sarandi selgitusel muuli tipus. Sinna paigaldatakse masin, millega saab mündile pressida lainelise joone - tõestuse, et inimene on jõudnud sellesse Pärnule ja pärnakaile olulisse punkti.

Muuli algusesse aga tuleb giljotiin, millega meenemünt pooleks lõigata, lahutades nõnda selle kaks poolt, nagu vetevaim on lahutanud laevaehitaja Lauri ja näkk Lee, kes kiviks muudetuna peavad üks ühe, teine teise muuli tipus passima. Samamoodi jääb pool metallrahast ühe, pool teise armastaja kätte.

Et lõikejoones on sälk, sobib mündipool hiljem kokku vaid sellesama raha küljest raiutud poolega.

“Kel kaaslast pole, võib ju mündi teise poole näiteks jõkke visata, sidudes end nii sümboolselt Pärnuga,” pakkus Sarandi. Kuid etikett ei keela mündi tervelt säilitamistki.

Et aga oleks põhjust meene edaspidigi välja otsida, hakkab Mündikoda koostöös ettevõtjatega korraldama Pärnus spetsiaalseid päevi, kus kõik, kel kaks sobivat mündipoolt ette näidata, saavad soodustuse või kingituse.

Pärnu on põhiline

Kogu mäng käib raha esiküljel, mis ajas hakkab muutuma vastavalt sündmusele, mille puhul mündipartii välja antakse. Olgu see linna aastapäev, muuseumihoone valmimine või Paikuse ühendamine Pärnuga.

Sarandi ütles, et ettevõttedki võivad tellida mõneks tähtsündmuseks Mündikojalt spetsiaalse, enda valitud kujundusega meenemündi. Ühe kitsendusega: mündi tagakülg peab kandma Pärnu sümboolikat. “Nii et see meenemünt on oma kujunduses dünaamiline, samal ajal alati seotud Pärnuga,” märkis Sarandi.

Kaubandusvõrku peaksid mündid jõudma tuleva suve alguses. Odavam, vasest valmistatud raha hakkaks Sarandi arvutuse kohaselt maksma umbkaudu neli eurot. Ent pakutakse kallimaidki, hõbedasi või isegi kullatud münte. “Üks ettevõtja ütles, et tema vaske ei ostaks, tema tahaks kuldset,” seletas Sarandi.

Müüma hakatakse münte spetsiaalselt selleks kujundatud voldiku vahel, mis sisaldab CDd Pärnut iseloomustava materjaliga. Või instrueerivat raamatukest, mis tutvustab mündi kujundamise viise. On mõeldud eksklusiivsete kinkepakendite pealegi. Näiteks võiks linna kõrgetele külalistele kinkida kuldse, soonega munakivi sisse paigutatud klaasraamis mündi.

Vermima hakatakse münte Pärnus Vallikääru sepikojas. “Pärnu meene sünnib kohapeal – see on oluline,” rõhutas Sarandi. Liiati saab nii münte vajadusel kiiresti juurde vermida.

Ehe, mitte koorem

Ettevõtmise käimatõmbamine läheb Sarandi andmetel maksma 200 000 krooni, mis kulub giljotiini projekteerimiseks, valmistamiseks ja paikaseadmiseks.

Neljandik rahast loodetakse saada maavalitsuse omaalgatusprogrammi kaudu. Neljandiku võiks Sarandi arvates hea eesmärgi nimel anda Pärnu linnavalitsus. Teise poole vajaminevast summast loodab mittetulundusühing saada tublidelt Pärnu ettevõtetelt.

Mõistagi on tarvis kedagi, kes esimese partii münte telliks. Siingi arvestatakse linnavalitsusega. “Nad peaks linna 760 aasta juubeli puhul nagunii mingi meene välja laskma,” näeb mõtte algataja linnavõimus koostööpartnerit, kelle moraalse, juriidilise ja rahalise toetuseta ei tule Pärnu meenemündi väljalaskmisest midagi välja.

“Ilma rahata on raske startida, aga pärast hakkab projekt ennast ise ära tasuma,” ei jää meenemündid Sarandi kinnitusel linnavalitsusele koormaks kaela.