/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2010/11/15/467627t1h302d.jpg)
Keskkonnateabe keskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männili sõnutsi lasti tänavusel karujahihooajal 57 karu lubatud 60st.
Notiti üle poolesaja oti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud aastal tapeti lubatud 60 asemel 45 karu. Miks tänavu rohkem otte tabati, ei osanud Männil Postimehele öelda, kuid ta oletas, et mesikäpad liikusid paremini ja külastasid rohkem söödakohti. “Palju käis karusid õunaaedades ja sisse murti isegi astelpajukasvandusse, ka mesilaste kahjustusi oli tänavu märgatavalt rohkem,” märkis ta.
Keskkonnateabe keskuse raporti kohaselt on karu arvukus aasta-aastalt suurenenud. Seda väljendavad kõige ilmekamalt pesakondade arvu kasv ja levikuala laienemine lääne suunas. Nii on viimastel aastatel vaadeldud esimesi pesakondi Läänemaal ja Pärnumaa lääneosas.
Asurkonna laienemist Lõuna-Eestisse on takistanud asjaolu, et siiani on kõik Valgamaale asunud sigivad emakarud enesekaitse põhjendusega maha lastud.
