Huvi gripivaktsiini vastu püsib leige

Gripivaktsiin. Foto: Ants Liigus

Eestis on taas levimas gripp, mis tänavu annab märku äkilise alguse ja kõrge palavikuga. Samuti tõstab pead läkaköha.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova ütles, et selle aasta 40. nädalast eilseni oli kinnitatud juba üheksa gripiviiruse juhtu, neist seitse A- ja kaks B-grippi.

Teatavasti saadavad perearstid proove gripikahtlusele kinnituse saamiseks laboratooriumisse harva ja paljud põevad gripi läbi ametliku diagnoosita. Praegu leviva gripi sümptomid on äkiline algus ja palavik 38 kraadi või kõrgemgi. Samuti võivad nakatunut kimbutada köha, pea-, kurgu- või lihasvalu ja hingamisraskused.

Tüsistused on näiteks bakteriaalne kopsupõletik ja krooniliste haiguste, nagu südamepuudulikkuse, astma või diabeedi ägenemine. Lastel võib tekkida kõrvapõletik ja üle 65aastastel ja kroonilisi haigusi põdevatel inimestel on suur tüsistuste tekke oht.

Vaktsineerivad püsikliendid

Hoolimata läinud talve gripilainest, on inimeste huvi kaitsesüstimise vastu pigem langenud.

Pärnu perearstikeskuse vaktsineerimiskabineti õde Marja Laineste kinnitas leiget huvi. “Käivad need, kes igal aastal,” sõnas ta. “Enamasti vanemad inimesed, kes on näinud vaktsiinist kasu, nooremad võtavad vähem vedu.”

Kui veel mõni aasta tagasi tellisid oma töötajatele gripivaktsiini kümned Pärnumaa kollektiivid, siis tänavu on seda teinud kolm: kool, pisike kauplus ja metsafirma.

Ehkki inimeste hirm gripi ees on valdavalt pisike, soovitab Laineste end vaktsineerida lasta, sest gripil on ohtlikud tüsistused.

Sadikova sõnutsi on kaitsesüstimine kõige efektiivsem meetod ennetada grippi nakatumist. “Eestis on hõlmatus gripi vastu vaktsineerimisega liiga väike, alla kolme protsendi,” rääkis ta. “WHO ekspertide hinnangul ennetab vaktsiin haigestumist grippi kuni 70 protsendil tervetel täiskasvanutel.”

Vaktsineerimine vähendab gripist põhjustatud hospitaliseerimist 25-39 protsenti ja suremust kuni 75 protsenti. Mullusel gripihooajal avastati seagripi viirus 21 surnud inimesel.

Milline gripp eeloleval talvel võimust võtab, ei oska eksperdid veel täpselt öelda. “Eeloleval hooajal grippi haigestumise prognoositav intensiivsus sõltub otseselt elanike läbipõdemis- ja vaktsineerimisjärgsest immuunsusest,” tõdes Sadikova. “Eesti elanike hulgas on suur arv mitteimmuunseid inimesi. Nii neid, kes pole haigust põdenud, kui vaktsineerimata elanikke.”

Läkaköha sageneb

Inimeste umbusust vaktsiinide suhtes annab märku seegi, et hüppeliselt on kasvanud läkaköhasse haigestunute arv. Tänavu kümne kuuga on terviseametile laekunud andmeil kasvanud läkaköhasse haigestumine mullusega võrreldes 2,5 ja 2007. aastaga kõrvutades 3,5 korda. Oktoobriks oli ametlikult registreeritud juhtumeid Eestis 1048.

Muu hulgas on tänavu 13 rühmaviisilist läkaköhasse haigestumist, neist 12 koolides ja üks lasteaias, kokku jäi haigeks 141 last.

Terviseameti hinnangul on läkaköha tegelikke haigusjuhte rohkem. Seega peaksid perearstid võtma kaua köhinud patsientidelt proovid ja saatma need laborisse läkaköha uuringuteks.

Läkaköha on väga nakkav haigus, mis kulgeb ägedate pikalt kestvate köhahoogudega.


Vaktsiin ahju

Hoolimata meedikute hoiatustest, on gripi vastu vaktsineeritud alla kolme protsendi elanikest. Suve lõpus oli terviseameti käsutusse jäänud ligi 80 000 doosi gripivaktsiini Celvapan, mis aegus 30. septembril. Ohtlikke jäätmeid käitlev Kesto OÜ plaanib terviseametilt ülevõetud aegunud 245kilose vaktsiinilaadungi hävitada pöördahjus põletades.

Hävitamisele minev vaktsiinikogus maksab ligikaudu kümme miljonit krooni.

Teist seagripivaktsiini Pandemrix oli sügise hakul alles 69 000 doosi, selle säilitustähtaeg on tuleva aasta 30. september.