Ilmumist alustab Eesti suurim maaelu ajaleht

Maa Elu peatoimetaja Peeter Raidla lubab, et uus väljaanne päevapoliitikasse ei sekku ning keskendub maainimestele hea nõu andmisele. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Homme on oluline päev kõigile nendele, kes pole «kõndima õppind parkettide pääl» (Hando Runnel). Uus nädalaleht Maa Elu hakkab ilmuma igal neljapäeval – kui just ei juhtu olema riigipüha.

Maa Elu leiavad oma postkastist kõik Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijad, samuti saavad selle inimesed, kes ostavad need lehed neljapäeval üksikmüügist. Seega, väärt ajakirjanduse austajate lugemisvara täieneb nüüd iga nädal 16 Postimehe formaadis lehekülje võrra.

«See on Postimees Grupi esimene suur ühisprojekt,» rääkis Postimees Grupi juhatuse esimees ja Postimehe peatoimetaja Merit Kopli. «Maa Elu loomine näitab, et meie lugejad saavad tänu Postimehe ja Ühinenud Ajalehtede koostööle senisest rohkem ja paremat lugemist. Meie haare on nüüd märksa laiem.» Novembris moodustasid Postimees ja viit maakonnalehte ühendav Ühinenud Ajalehed Postimees Grupi.

Maa Elu tiraaž on üle 80 000 eksemplari. Võrdluseks, Maalehe tiraaž oli tänavu novembris Eesti Ajalehtede Liidu andmetel keskmiselt 45 800 eksemplari ja selle kuutellimus maksab vähemalt 4,90 eurot.

Uue ajalehe artiklid ja päevauudised jõuavad lugejateni ka portaalis maaelu.ee. Nagu ütles värske väljaande peatoimetaja Peeter Raidla: «Maa Elust kujuneb Eesti 21. sajandi suurim perioodiline väljaanne.»

Poliitikaga ei tegele

Eestis on maad haritud juba 3000–4000 aastat, mida uut saab sellest kirjutada? «Maa Elu on suunatud ettevõtlikule maainimesele,» ütles Raidla. «Neile, kelle põldudel valmib teravili ja juurvili, kelle aedades kasvavad köögi- ja puuviljad, kelle farmidest tuleb meie söögilauale liha ja piim, kelle metsadest suunduvad saeveskisse palgikoormad, kes käivad kalavetel või metsas saaki jahtimas. Neile, kes kannavad hoolt selle eest, et maaettevõtja elu kõikvõimaliku tehnikaga kergemaks muuta. Neile, kes muudavad põllul kasvatatu ja metsast saadu konkreetseks tooteks, mida igaühel on võimalik osta.»

Raidla sõnul ei kavatse tema juhitav väljaanne laskuda igapäevapoliitikasse, millega niikuinii tegelevad üleriigilised ja maakonnalehed. See on ka Maalehe ja Maa Elu kõige suurem vahe. Ei hakata kirjutama riigikogu valimistest ja parteidevahelisest kemplusest. Riigikogu liikmed, maa- ja vallavanemad saavad sõna siis, kui on mingi probleem, aga päevapoliitikasse leht ei sekku.

«Lugejal on rohkem kasu sellest, kui ta saab lugeda, millised probleemid on tema konkurendil, partneril ja sõbral ja kuidas nad neid lahendavad, kui igasugustest poliitilistest mängudest,» seletas peatoimetaja

Abiks külvikalender

Maa Elu on praktilise suunitlusega väljaanne, jutt käib konkreetsetest teemadest ja tegijatest. Kes on parim teraviljakasvataja või metsamajandaja ja miks? Kuidas väiketootja läbi lööb? Kuidas leida hea sulane või teenija? Mida pihta hakata ajaloolise talukohaga – kas teha tootmistaluks või suvekoduks? Mida on mõistlik kasvatada ise, mida osta suurtootjalt? Metssead ründavad kartulit, mügrid juurvilja ja mutid muru – kuidas tõrjuda? Habemike astroloogide horoskoopide asemel ilmub Maa Elus hoopis külvikalender.

Uut ajalehte teevad inimesed, kes on varemgi maaelu teemadel kirjutanud, kellel on varbad mullas ja käsi maaelu pulsil. Mitte mõned kontorirotid. Oma osa annavad ka Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Järva Teataja, Virumaa Teataja ja Valgamaalase ajakirjanikud. See tähendab, et Maa Elu kirjutajate võrgustik katab kogu maa.

ESIMESES LEHENUMBRIS

Maa Elu esimene number ilmub 10. detsembril. Sellest saab lugeda:

• Eesti kala on Aravuse kalatööstuse üks trumpe.
• Kartuli hoiustamine eeldab ranget reeglite järgimist.
• Jänku- või pardiprae jõuludeks saab tuttavalt kasvatajalt.
• Rasketehnikat müüakse Eestis Baruto nime abil.
• Kuidas endine pealinlane taludes lehmi lüpsab?
• Milliseid kinke ja jõulumaitseid pakub mets detsembris?
• Kuidas hooldada jõulukaktust?
• Miks Väino Linde Oscarite jagamist põnevusega ootab?

SUURIMA TIRAAŽIGA

Maa Elu tiraaž on 82 000 eksemplari, mis teeb sellest suurima eestikeelse väljaande.

Võrdluseks, Eesti üleriigiliste ja maakondlike lehtede keskmised ühekordsed tiraažid 2015. aasta novembris trükikodade andmetel:

• Postimees               51 600
• Õhtuleht                 48 400
• Maaleht                  45 800
• Eesti Päevaleht        19 800
• Pärnu Postimees      12 000
• Sakala                   8400
• Virumaa Teataja      6000
• Järva Teataja          4000
• Valgamaalane          2600