Mari Suurväli: Õpilased kogevad ise tegemise lusti ja rõõmu

Mari Suurväli. Foto: PP

Pärnumaa majandusõpetajate ainesektsiooni algatusel toimub järjekordne õpilasfirmade laat. Üheksandat korda näevad selle külastajad Pärnus Port Artur 2 kaubanduskeskuses, millist loomeindu ja -tahet väljendavad noorte valmistatud esemed ja kuidas maast madalast ehk koolipingist sirguvad ettevõtjad, kelle kui töökohtade loojate järele tulevikus aina suuremat vajadust tuntakse.

Pärnumaa majandusõpetajate ainesektsiooni algatusel toimub järjekordne õpilasfirmade laat. Üheksandat korda näevad selle külastajad Pärnus Port Artur 2 kaubanduskeskuses, millist loomeindu ja -tahet väljendavad noorte valmistatud esemed ja kuidas maast madalast ehk koolipingist sirguvad ettevõtjad, kelle kui töökohtade loojate järele tulevikus aina suuremat vajadust tuntakse.

Õpilasfirmade laadale “Pärnumaa jõulud ‘10” on end kirja andnud poolsada firmat, sealhulgas märkimisväärselt palju Lõuna-Eesti koolide esindajaid.

Pärnumaa majandusõpetajate ainesektsiooni esimees Mari Suurväli, mis on õpilasfirma?

Kui lihtsalt seletada, siis alla kolme õpilasega ei saa õpilasfirmat moodustada ja nad peavad tegelema kõigega alates tootearendusest turunduse ning aruandluseni, kuid see ei ole äriettevõte.

Aga õppeprotsessi osana on õpilasfirma aktiivõppe programm ettevõtliku inimese kasvatamiseks.

Kelle kogemusele tugineb Eesti kõnealuses tegevuses?

Meil kasutusel programmi on välja töötanud Junior Achievement ja Young Enterprise Europe. Euroopa riikides ei ole ettevõtlusõppe programmid ühesugused, kuid põhirõhk on ettevõtliku inimese kasvatamisel.

Eestis on huvi õpilasfirmade vastu suurenenud viimastel aastatel ja riiklikus õppekavas on sees ettevõtluse arendamine ja majandusõpe.

Samm-sammult alustasime ettevõtlusõpet 1992. aastast ja arvandmetele tuginedes paranes majandusõppe tundides käijate õppeedukus teisteski õppeainetes, sest see seostub näiteks majandusgeograafia ja võõrkeeltega.

Kuidas leitakse majandusõpetajad?

Majandusõppes peaks olema vabatahtlik konsultant ettevõtlusest, praktik, kes jagab oma kogemusi. Pärnumaal on poolsada kooli, kas me ei leia 50 vabatahtlikku, kes oleksid nõus tulema kooli rääkima, ja aineõpetajal oleks kindlustunne? Igas õppeaines on vaja midagi, kus näed, kuidas seda tegeliku eluga siduda.

Majandusõppe tundides saavad abiks olla nooremkonsultandidki, need on õpilased, kes ise on firma teinud. Võimalusi on palju ja nüüd, kui ettevõtlusõpe on kooli õppekavas, tuleb tõdeda, et oleme käinud õiget rada, Pärnus on kujunenud õpilasfirmadega seotud tavad ja meil jätkub tublisid juhendajaid-õpetajaid.

Tänavune õpilasfirmade kokkusaamine saab sissejuhatuse reedel, kui Tartu ülikooli Pärnu kolledþis toimub nende liikmete ja juhendajate koolitus-seminar investeerimise teemal. Aga mida hindab þürii järgmisel päeval toimuval laadal?

Õpilasfirmade toodete müüginäitusel hindab þürii, mille esimees valitakse kohapeal korraldustoimkonna liikmete hulgast, näiteks loovust, meeskonnatööd, laudade ja väljapaneku kujundust. Seda, kuidas noored tegijad oma tooteid tutvustada oskavad.

Meie ürituse toetajad on välja pannud auhinna parimale tootele, teenusele, kõige innovaatilisemale tootelahendusele, parima väljapaneku kujundajale.

Näitusekülastajad näevad õpilasfirmade eelmiste aastate parimaid töid. Õpilasfirmast on välja kasvanud sellised tegijad, nagu näiteks Karoli Hindriks pehmete helkuritega ja Sten Saar valemikaustadega, mõlemad on esitatud Euroopa noore ettevõtja tiitli nominendiks. Rahvusvahelistel laatadel saavad õpilasfirmade esindajad kuhjaga kogemusi ja mõtteid.